Riigikontrolör Alari Karis kirjutab oma blogis, et Riigikontrolli raporti eesmärk ei olnud sugugi kedagi Rail Balticu asjus ümber veenda, kedagi kritiseerida. "Pole seal ka ilmvõimatuid soove sendi pealt kindaks teha, kui palju raudtee ehitamine maksma läheb, ega arusaama, et Euroopa Liidult tuleks nõuda mingeid garantiisid rahastamise asjus," nendib ta.
- Riigikontrolör Alar Karis Foto: Andras Kralla
Karise blogipostituses seisab:
Elame ajal, kus väljaöeldut või kirjapandut tuleb täpse arusaamise kindlustamiseks nii mõnigi kord veel ja veel üle seletada. Eks seletan minagi. Eile lugesin lehest, et ühe Riigikogu liikme sõnul ei maksa oodata, et sel kolmapäeval kõigile parlamendi liikmetele saadetud
Riigikontrolli raport Rail Balticu kokkuleppe kohta tema parteikaaslaste seisukohta muudaks, sest tema meelest pole raportis öeldud midagi sisuliselt uut. „Need argumendid pole küll sellised, mis paneksid otsust üht- või teistpidi ümber mõtlema,“ nentis see Riigikogu liige. Ühe teise poliitiku sõnadest teises lehes võis välja lugeda ettekujutuse, nagu oleks Riigikontrolli soov, et kindaks tehtaks projekti täpne maksumus ning et saadaks Euroopa Liidult selle rahastamise garantii. Ja eri seisukohti kokku võttes nentis leht, et Riigikontrolli kriitika Rail Balticu kokkuleppe kinnitamist ei väära.
Kes Riigikontrolli raportit süvenenult loeb, saab aru, et selles pole eesmärki ega ootust kedagi Rail Balticu asjus ümber veenda, kedagi kritiseerida. Pole seal ka ilmvõimatuid soove sendi pealt kindaks teha, kui palju raudtee ehitamine maksma läheb, ega arusaama, et Euroopa Liidult tuleks nõuda mingeid garantiisid rahastamise asjus. Riigikontroll mõistab ka, et Rail Balticu puhul on algusest peale otsuste tegemisel olnud määraval positsioonil geopoliitilised kaalutlused, ning hüpoteetilised, tasuvust puudutavad arvutused parima hetketeadmise põhjalt saavad olla projekti asjus otsuste langetamisel pigem toetavas, abistavas ja taustinfot andvas rollis.
Riigikontrolli ainus eesmärk omal initsiatiivil (mitte Riigikogu tellimisel, nagu väljendas meedias üks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnik) Rail Balticu kohta käiva lepingu asjus ülevaadet koostades oli, et Riigikogu liikmetel oleks kasutada võimalikult mitmekesine info, mille abil kujundada oma siseveendumus. Riigikontroll ei vali pooli ega anna oma ülevaates soovitust, kas leping tuleks ratifitseerida või mitte.
Riigikontrolli raportit Rail Balticu kohta saad täismahus alla laadida
siit.
Autor: Alar Karis Riigikontrolör
Seotud lood
Reisijateveo lõppemisel Lelle-Pärnu raudteel alates 1. jaanuarist 2019 asendatakse see bussitranspordiga. 25. juulil kohtuvad Pärnu Omavalitsuste Liidu ja Pärnumaa Ühistranspordikeskuse esindajad, et hakata otsima piirkonna elanike transpordiks kõige otstarbekamaid lahendusi.
Tänaöisel riigikogu istungil läbis teiste eelnõude hulgas esimese lugemise ka valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu.
Kolme Balti riigi sõlmitud Rail Balticu raudteeprojekti arendamise kokkulepe ei määra kindlaks riigi võetava rahalise kohustuse suurust ega seda, mis juhtub siis, kui projekt plaanitust kulukamaks läheb, kirjutab Äripäev.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas riigieelarve baasseaduse muudatusi ning koos majanduskomisjoniga Riigikontrolli ülevaadet Eesti, Leedu ja Läti valitsuse Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kohta.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.