Kolme Balti riigi sõlmitud Rail Balticu raudteeprojekti arendamise kokkulepe ei määra kindlaks riigi võetava rahalise kohustuse suurust ega seda, mis juhtub siis, kui projekt plaanitust kulukamaks läheb, kirjutab Äripäev.

- Rail Balticu eskiis Foto: Hendrikson & Ko
Riigikontroll analüüsis värskes ülevaates Eesti, Läti ja Leedu kokkulepet raudteeprojekti arendamiseks ning selle ratifitseerimise seadust, mis on parajasti riigikogus menetluses. Selgus, et mitmele olulisele küsimusele nendest dokumentidest vastust ei selgu.
Seadused näevad ette, et välislepinguga riigile oluliste varaliste kohustuste võtmiseks on vaja riigikogu heakskiitu. Parlamendil on õigus ja kohustus planeerida riigieelarvelisi tulusid ja kulusid ning otsustada riigi varaliste kohustuste üle.
Pikemalt saad lugeda
Äripäevast.
Autor: Äripaev
Seotud lood
Riigikontrolör Alari Karis kirjutab oma blogis, et Riigikontrolli raporti eesmärk ei olnud sugugi kedagi Rail Balticu asjus ümber veenda, kedagi kritiseerida. "Pole seal ka ilmvõimatuid soove sendi pealt kindaks teha, kui palju raudtee ehitamine maksma läheb, ega arusaama, et Euroopa Liidult tuleks nõuda mingeid garantiisid rahastamise asjus," nendib ta.
Euroopa transpordisektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega, mis on seotud rangemate regulatsioonide ja kasvava vajadusega keskkonnasõbralikkuse järele. UTA Edenred pakub lahendusi, mis aitavad autoparkidel paremini toime tulla nii digitaalse halduse kui ka kütusekulu optimeerimisega.