Reisijateveo lõppemisel Lelle-Pärnu raudteel alates 1. jaanuarist 2019 asendatakse see bussitranspordiga. 25. juulil kohtuvad Pärnu Omavalitsuste Liidu ja Pärnumaa Ühistranspordikeskuse esindajad, et hakata otsima piirkonna elanike transpordiks kõige otstarbekamaid lahendusi.
Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhataja Lauri Luur rõhutab, et kuigi reisijatevedu Lelle-Pärnu raudteel lõppeb 1. jaanuarist 2019, tuleb alternatiive hakata otsima kiiremas korras. “Kõige olulisem on tagada, et pärast reisirongiliikluse lõppemist ei väheneks seni reisirongi kasutanud piirkondade inimeste transpordivõimalused,“ ütles Luur.
Tema sõnul näitab reisirongide kohta käiv statistika, et Lelle-Pärnu vahelisel lõigul on igas peatuses (va Pärnu) olnud keskmiselt 2-3 sisenemist või väljumist iga reisi kohta. „See on kokku üks väiksem bussitäis inimesi. Praegu on eelkõige küsimus selles, et piirkondade inimestel oleks ühistranspordi kasutamise võimalus. See ei pea olema tingimata rong, seda on praeguse raudteesse investeerimisvajaduse tõttu odavam ja mõistlikum lahendada bussitranspordiga,“ ütles Luur. „Küll peame veel enne selgitama välja kohalike elanike transpordivajadused, et saaksime kujundada mõistliku bussiteenuse kuni Rail Balticu valmimiseni 2025. aastal.“
Valitsus otsustas lõpetada avalike vedude tellimise Lelle–Pärnu raudteel 1. jaanuarist 2019, sest raudtee tehniline olukord ei võimalda enam selle kasutamist reisirongiliikluseks. Rongi kiiruse hoidmine üle 60 km/h eeldab ligi 17 miljoni kulutamist raudtee uuendamisele.
Seotud lood
Riigikontrolör Alari Karis kirjutab oma blogis, et Riigikontrolli raporti eesmärk ei olnud sugugi kedagi Rail Balticu asjus ümber veenda, kedagi kritiseerida. "Pole seal ka ilmvõimatuid soove sendi pealt kindaks teha, kui palju raudtee ehitamine maksma läheb, ega arusaama, et Euroopa Liidult tuleks nõuda mingeid garantiisid rahastamise asjus," nendib ta.
Tänasel istungil võttis riigikogu 63 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas riigieelarve baasseaduse muudatusi ning koos majanduskomisjoniga Riigikontrolli ülevaadet Eesti, Leedu ja Läti valitsuse Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kohta.
Riigikogu konverentsisaalis peeti neljapäeval, 8. juunil arutelu Rail Balticu tasuvusuuringu üle, mille koostas Ernst&Young Baltic ja mis avaldati täismahus 3. mail 2017.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.