Riigikogu konverentsisaalis peeti neljapäeval, 8. juunil arutelu Rail Balticu tasuvusuuringu üle, mille koostas Ernst&Young Baltic ja mis avaldati täismahus 3. mail 2017.
- Üks põhilisi vaidlusaluseid teemasid on see, kas on tarvis ehitada uus trass väheasustatud aladele või tuleks hoopis korda teha olemasolev taristu. Foto: Raul Mee
Kui enne uuringutulemuste avaldamist loodeti dokumendist saada pisut selgust, kas tegemist on tasuva ja mõistliku projektiga, siis nüüdseks on uue raudtee pooldajad ja vastased omavahel veelgi rohkem tülli pööranud. Esimeste sõnul on tegemist pädeva analüüsiga, mis tõestab, et raudtee tuleb tingimata ehitada. Viimased aga on jõudnud järeldusele, et tasuvusanalüüsis on tõsiseid vigu ja ebatäpsuseid projekti kaudsete mõjude arvestuses. “Peale tasuvusarvutustes tehtud oluliste vigade parandamist ei ole Rail Balticu projekt EL abikõlbulik,” nendib MTÜ Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal.
Kokkuvõte tänasest konverentsist, mida korraldasid Eesti Rooma Klubi, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Geograafia Selts, Eesti Looduseuurijate Selts, kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust:
Riigikogu majanduskomisjoni esimees AIVAR KOKK: RB on eelmise sajandi projekt ning on lootus, et riigikogu liikmetel tuleb mõistus pähe, seda projekti ei ratifitseerita. RB Raudtee peaks kulgema sealt, kus on inimesed. Praegu oleme jõudnud olukorda, kus Riigikogu püüab jõuga hõreda asustusega nn joonlauatrassi rahvusvahelist lepingut ikkagi ratifitseerida.
Ühisettevõtte rb rail vastulause
Tänasel Rail Balticule pühendatud konverentsil Eesti Riigikogus väideti, et projekt ei ole CEFi nõuetele vastavalt abikõlbulik, sest ühiskondlik-majanduslik kasu on arvutatud valedel eeldustel.
RB Rail, ühisettevõte, millele on antud volitus Rail Balticu projekt ellu viia, hindab kõrgelt ühiskonna panust projekti arutellu ning Euroopa laiuses raudtee taristu ehitusse, mis on kasulik kogu ühiskonnale laiemalt.
Seega oleksime olnud rõõmsad, kui tänase konverentsi esinejad oleksid oma mõtetest esmalt meile rääkinud, enne kui avalikult projekti kohta õigustamata väiteid esitasid. Arvutustes ei kasutatud EURO II parameetreid ja Rail Baltica ülemaailmses tasuvusanalüüsis ei viita sellele ka miski.
RB Raili eesmärk on kaasata RB planeerimise, kujundamise, ehitamise ja tulevase kommertsialiseerimise ajal kvaliteetseid rahvusvahelisi eksperte. Niisiis usaldasime RB tasuvusanalüüsi EYle, ühele maailma juhtivale professionaalsete teenuste pakkujale, vastavalt EY ja RB Raili vahel sõlmitud kokkuleppele, millele eelnes avalik konkurss teenusepakkuja leidmiseks. EY meeskond koosnes Ernst&Young Baltic Ltd ekspertidest, kellel on suur kogemustepagas regionaalse transpordi ja logistika uuringute vallas, ja Ernst&Young Global Mobility asjatundjatest Hamburgis (Saksamaa) ning Atkinsis (Suurbritannia).
Selleks, et uuring oleks RB projekti elluviimisel riiklikele ja rahvusvahelistele ametivõimudele hea juhtimisvahend, viidi tasuvusuuring läbi EY ja RB Raili vahel kokkulepitud tingimustel, mis olid omakorda kooskõlas Euroopa Komisjoni juhendiga investeerimisprojektide tasuvusanalüüside koostamiseks.
Tasuvusuuringule andsid kinnituse välisvaatlejad, DG Move’i ja DG Regio kogenud nõustajad suuremahuliste rahvusvaheliste transpordiprojektide majanduslike aspektide valdkonnas. Muuhulgas aitas väliste ekspertide hinnang saavutada lõpliku aurande vastavuse ülalnimetatud Euroopa Komisjoni juhendi kõrgeimatele standarditele.
Kõike eelnevat silmas pidades ei ole RB Railil mingit alust kahelda tasuvusanalüüsi usaldusväärsuses. Samal ajal on oluline rõhutada, et tasuvusanalüüs on vaid üks strateegiline dokument paljudest, mis toetavad otsuste tegemist. RB projekti elluviimise jooksul on juba viidud läbi ja viiakse veel ohtrasti erinevaid uurimusi ja analüüse.
Eesti Rooma Klubi president ANDRES TARAND: Kodanikud on kohustatud saama informatsiooni looduskeskkonda suurelt mõjutavatest plaanidest. Selles osas on Eestis aga palju salastatust. Täna ei ole meil teada, kes on projekti taga personaalselt, aga see selgub hiljemalt siis, kui anname Eestile loodusele kahjuliku projekti kohtusse. Siis selguvad ka tegelikud süüdlased personaalselt, kes vastutavad seaduslikult Eestile kahjuliku lepingu läbisurumise eest.
Akadeemia ajakirja toimetaja TOOMAS KIHO: Kaks kirja oleme Eesti avaliku elu tegelastega teinud, neile lisandub kolmas pöördumine, kuhu on alla kirjutanud 222 ühiskonnategalast. Konverentsisaalis oli tõesti väga mõjuv, kuidas 222 tuntud inimese nime ette loeti.
Kodanikuaktivist Avalikult Rail Balticust (ARB) PRIIT HUMAL: E&Y tasuvusarvutustes selgusid miljardivead - praegu on vea suurus 4 miljardit eurot, mis osas on tellitud analüüs üle hinnatud. Põhilised valearvestused on veoautode saastenumbrite arvestuses, mis on lausa 25 kordne. E&Y analüüsis on kasutatud eelmisel sajandil kasutuses olnud veomasinate andmeid. Kui võrrelda täna tootmises olevate automudelitega, saamegi ca 25 kordse erinevuse saaste kahju numbrites.
Logistikaekspert KARLI LAMBOT: E&Y senisel kujul pronoosis on näha logistiline ebapädevus. Selline kombineeritud veoste liik, nagu RBle planeeritakse, on EUs olemas, ent vähene. EU seatud eesmärk suunata veosed maanteedelt ära, on Eestil saavutatud juba praegu üle EU keskmise, Eesti on need eesmärgid praeguseks täitnud. Järeldused, miks mujal raudtee toimib, ent meil mitte on, et meil on vähe elanikke, samuti see, et RB 55% kaubamahtu liigub lõunapool Leedu-piirides - liikumismaht on ebaproportsionaalne, kolmandaks, liiklus on muutunud tehnoloogiliselt keskkonnasõbralikumaks. Lootus, et maantee- ja meretransport liigub raudteele, on ebarealistlik.
Majandusteadlane KALEV KUKK andis ülevaate tähelepanuta jäänud ‘alternatiivkuludest’, looduse ja ehitusmaterjalide osast. Erinevad stsenaariumid on jäänud võrdlemata. Me saame kõige paremal juhul trammiliini Tallinnast Riiga ja Vilniusesse, ent sellise tulemuse jaoks on see liig kallis.
Rahvastikusotsioloog ENE-MARGIT TIIT: Eesti raudtee on hästi välja arenenud, kõige suurem efekt tekib siis, kui raudtee areneb ajaloolist inimasustust arvestades ja arendab igapäevaelu infrastruktuuri.
Eesti Geograafia Seltsi president, õppejõud MIHKEL KANGUR: Eesti loodusteadlaste pädevus on kõrge, ent nende teadmisi ei ole soovitud kuulata. Praegu on olemas raamdokumendid, mis RB arenduse sel kujul ratifitseerimisel kaotavad oma kehtivuse. Kas Riigikogu on sellega arvestanud? Eesti Riigikogu peaks sel juhul teatama, et ütleb lahti seni olemasolevatest kehtivatest raamdokumentidest. E&Y tasuvusanalüüsis on otsitud üles kasulikud punktid ning jäetud välja kahjulikud. Eraldi on küsimus, kuidas saab raudtee saaste % (mõju) olla null? Sellist võimalust reaalses maailmas esineda ei saa, näiteks on RB puhul elektritootmisega seotud kulud samuti saastetegur. Niisiis, raudtee rajamisel on jäetud keskkonna kahjud arvesse võtmata.
Sõnavõttudes pidas OLEG TŠUBAROV, Eesti raudteelaste a/ü esimees, naeruväärseks, et nüüd lubatakse RBga sadakond töökohta, ent kadunud on üle 3000 töökohta tänu sellele, et riik on oma raudteed pikalt unarule jätnud. Rail Baltika on meil olemas, praegused raudteed tuleb korda teha.
Ajakirjanduse õppejõud MAARJA LÕHMUS rõhutas avalikkuse informeerimise vajadust, et informeeritud otsustamine peab toetuma info otseallikatel, mitte PR-tekstidel ja anonüümsetel allikatel. Eesti ajakirjandus vajab algmaterjale ja toimivat monitoorimist. Eesti ajakirjandus peaks Eesti kohta tehtavatel otsustel ühishuvist lähtuvalt silma peal hoidma. 30 aastat on möödunud ajast, kui Eesti hakkas vabanema kolonialismist, totalitarismi suletud ühiskonnast. Praegu oleme punktis, kus me Riigikogu vajab informeeritud otsuse tegemiseks taas head analüüsivat ajakirjandust, Eesti üle otsustamine peab toimuma Eestis ning ajakirjandus on selleks suur analüütiline jõud, me ei soovi ju liikuda neokolonialismi.
Eesti Looduskaitse Seltsi esimees JAAN RIIS meenutas, et peagi tulevad kohalikud valimised ja Riigikogu valimised, meil igaühel on üks hääl, peame tegema väga teadlikult valikud, keda Eesti elu üle edaspidi otsustama soovime ja usaldame.
Moderaator, Saku vallavolikogu esimees TANEL OTS: Konverentsi korraldajad on lisaks Rooma Klubile ja ARB-le kolm autoriteetset looduse ja keskkonna seltsi. See on aja märk nagu 30 aasta eest, kus ühiskonna ees seisvatele muutustele suudeti kõige mõjuvamalt reageerida looduskaitse- ja muinsuskaitse seltside nime all koondudes.
Seotud lood
Reisijateveo lõppemisel Lelle-Pärnu raudteel alates 1. jaanuarist 2019 asendatakse see bussitranspordiga. 25. juulil kohtuvad Pärnu Omavalitsuste Liidu ja Pärnumaa Ühistranspordikeskuse esindajad, et hakata otsima piirkonna elanike transpordiks kõige otstarbekamaid lahendusi.
Konsultatsioonifirmade Civitta ning Deutche Bahni tütarettevõtte DB Engineering & Consulting GmbH teostatava Muuga multimodaalse kaubaterminali analüüsi esialgsed tulemused näitavad Eesti Rail Balticu trassiosale suuremat kaubamahtu kui varasemad uuringud. Suuremat osakaalu nähakse Soome kaupadel, samuti hinnatakse kõrgelt Muuga terminali potentsiaali rahvusvahelise jaotuskeskusena, mis teenindab Skandinaavia ja Loode-Venemaa turgu.
Ernst & Yound Baltic avaldas 24. aprillil kokkuvõtte Rail Balticu tasuvusuuringust, mille kohaselt on tegemist elujõulise ja tulusa projektiga.
Uuringufirma Faktum Ariko tegi vahetult enne E&Y tasuvusuuringu avaldamist, 10.–22. aprillini rohkem kui 1000 elaniku hulgas (vanusevahemikus 15–74 aastat) üle-eestilise veebiküsitluse. Uuringu tellijaks on märgitud OÜ Rail Baltic / Meta Advisory Group.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.