Valitsuse korraldusega luuakse Paldiski linnas Majaka tee 9/11 asuvale piiritletud maa-alale Paldiski vabatsoon. Selle tähtajaks määratakse viis aastat ehk vabatsoon luuakse kuni 31. detsembrini 2015.
Vabatsooni kontrollitüübiks on I tüüp, mis tähendab piiratud ala olemasolu ja tollikontrolli kauba vabatsooni ja vabatsoonist välja toimetamisel.
Vabatsooni loomist taotles Paldiski Sadamate AS, kelle tegevusalaks on sõiduautode transiitvedu Venemaale. Sõiduautod saabuvad Paldiskisse Põhjasadama kaudu, suundudes peamiselt maanteetransporti kasutades Venemaale. Vabatsooni loomise põhjuseks on ettevõtte äripartnerite huvi toimetada kaupa Venemaale läbi Eestis asuva vabatsooni. Vabatsooni olemasolu tõstab Paldiski Sadamate AS konkurentsivõimet Läänemere regioonis ning loob vajalikud tingimused kaubamahtude säilitamiseks ja suurendamiseks.
Riigifirma Tallinna Sadama juhid soovisid rahandusminister Jürgen Ligile saadetud kirjas, et valitsus ei annaks Paldiski Põhjasadamale luba asutada ebaseaduslikult rajatud ning detailplaneeringuta laoplatsile vabatsoon.
Kirjast selgub, et kinnistutel, millele Põhjasadama omanik taotleb vabatsooni staatust, pole kehtivat detailplaneeringut ega kasutusluba. Jõustunud kohtuotsuste järgi on laoplatsid rajatud sinna ebaseaduslikult. Ka ehitajatele jäädi platside rajamise eest võlgu.
Riigile kuuluva sadamaettevõtte juhte pahandabki, et üks seltskond ajab oma äri seadusi rikkudes ning sellest hoolimata plaanib riik sinna anda veel vabatsooni loa. "Võib-olla oleme neile ebamugav konkurent," arvas Paldiski Sadamate nõukogu esimees Aleksei Mürisep kirja kohta. Tema sõnul on kinnistute detailplaneeringuga alustatud ning asjad liiguvad ilusti edasi. "Vaidlus oli selles, et eelmine linnavalitsus ei tahtnud detailplaneeringut vastu võtta, kuigi meil oli selleks olemas täielik õigus," lisas Mürisep.
Paldiski Sadamate ASi äritegevus on suunatud sõiduautode ladustamisele rahvusvahelise transiidi ahelas. Ettevõtte peamine klient on Daimler AG, kes on sõiduautode ladustamisele kehtestanud kõrged nõudmised. Nõuete täitmiseks on Paldiski Sadamate AS investeerinud platside ja nendega kaasneva infrastruktuuri rajamiseks ligi 100 miljonit krooni (ca 6,4 miljonit eurot). Vabatsooniks planeeritava tollilao piiratud territoorium mahutab üheaegselt kuni 17 000 sõidukit.
Ärisuhte püsimisel ning planeeritava kaubamahtude suurendamisega on Paldiski Sadamate ASil võimalik säilitada ja perspektiivis suurendada olemasolevate töökohtade aru. Täna on Paldiski Sadamate ASis tööl ligi 200 ja vabatsooni tulevasel operaatoril Palsteve OÜs üle 300 töötaja.
Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2011.
Seotud lood
Riigi kasu tuleneb kaudselt sellest, et tehakse investeeringuid, suureneb kaubavoog, elavneb ettevõtlus ja luuakse uusi töökohti ning kõik see kogumis tõstab riigile laekuvat maksutulu, kommenteeris rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla
Riigifirma Tallinna Sadama juhid soovivad rahandusminister Jürgen Ligile saadetud kirjas, et valitsus ei annaks Paldiski Põhjasadamale luba asutada ebaseaduslikult rajatud ning detailplaneeringuta laoplatsile vabatsoon.
Paldiski Sadamate nõukogu esimees Aleksei Mürisepa sõnul annab vabatsoon kauba omanikule rohkem võimalusi. Näiteks, kui Euroopas valmistatud kaup tuleb vabatsooni lattu, siis kauba valmistaja saab oma riigis käibemaksu tagasi.
Valitsuse korraldusega loodi viieks aastaks Paldiski vabatsoon kinnistutele, millel puudub kehtiv detailplaneering ning sõiduautode ladustamise platsid on sinna rajatud ebaseaduslikult.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.