Paldiski Sadamate nõukogu esimees Aleksei Mürisepa sõnul annab vabatsoon kauba omanikule rohkem võimalusi. Näiteks, kui Euroopas valmistatud kaup tuleb vabatsooni lattu, siis kauba valmistaja saab oma riigis käibemaksu tagasi.
"See teeb tema (kauba omaniku) elu lihtsamaks. Kui vabatsoonis pannakse osadest masin kokku, siis saab muuta tollikoode, tavalises tollitsoonis pole see võimalik. See annab võimaluse püsti panna tootmine. Mitte suur tootmine, aga näiteks tuulegeneraatorite kokkupanek või sõiduautode lahtimonteerimine, et viia need osadena Venemaale ja seal uuesti kokku panna ning maksta teise aktsiisi järgi," kommenteeris Müürisep.
Vabatsooni loa saamiseks alustati asjaajamist juba poolteist aastat tagasi. "Siiamaani on asjad veninud, sest toll, rahandusministeerium ja majandusministeerium pidid veenduma, et see on vajalik," lisas ta.
Seotud lood
Riigifirma Tallinna Sadama juhid soovivad rahandusminister Jürgen Ligile saadetud kirjas, et valitsus ei annaks Paldiski Põhjasadamale luba asutada ebaseaduslikult rajatud ning detailplaneeringuta laoplatsile vabatsoon.
Valitsuse korraldusega luuakse Paldiski linnas Majaka tee 9/11 asuvale piiritletud maa-alale Paldiski vabatsoon. Selle tähtajaks määratakse viis aastat ehk vabatsoon luuakse kuni 31. detsembrini 2015.
Valitsuse korraldusega loodi viieks aastaks Paldiski vabatsoon kinnistutele, millel puudub kehtiv detailplaneering ning sõiduautode ladustamise platsid on sinna rajatud ebaseaduslikult.
Eesti logistikasüsteem on tänu oma strateegilisele asukohale, arenenud taristule ja digilahendustele üks tõhusamaid Baltimaades. Riik ühendab Põhja- ja Ida-Euroopa turge, pakkudes hästi toimivat maantee-, raudtee-, mere- ja õhutranspordi võrgustikku.