Seis Eesti merenduses näib hapu, kuid seisame buumi lävel

Kliimaministeerium on algatanud Eesti meremajandusklastri organiseerimise, et luua avalikule sektorile tugev partner ettevõtjate esindusühenduse näol ning avada meremajanduses uusi perspektiive. Mis on üldse klaster ja milleks seda vaja on, analüüsib meremajandusklastri projektijuht Riina Palu.

Tallinnas toimub kolmapäeval 4. oktoobril 19. rahvusvaheline merenduskonverents. Tänavuse peateema „Jätkusuutlik merendus“ all arutlevad üle Euroopa kokku tulevad merenduseksperdid muuhulgas mereohutuse, Eesti meremajanduse konkurentsivõime, kaldatoite ja mootorite efektiivse opereerimise üle.

Eesti Lennunduskklastri teatel kutsus üldkogu ühehäälselt tagasi senise klastri juhi Kristo Reinsalu seoses klastri liikmete ja juhi erinevate nägemuste tõttu klastri juhtimisdistsipliinist. Uueks juhiks valiti Jaan Tamm, kes muuhulgas on töötanud ka Eesti Lennuakadeemia rektorina.

Lennundusega seotud ettevõtted moodustasid MTÜ Estonian Aviaton Cluster, kuhu kuulub 13 erinevat ettevõtet. Klastri üheks strateergiliseks eesmärgiks on tõsta viie aastaga lennundussektori osakaal Eesti SKP-st kolmelt protsendilt viiele.

Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.