Mis on klaster ja miks vajaks seda ka merendusvaldkond?

Et kõik asjast ühte moodi aru saaks, tuleb alustada klastri mõistest ja sellest, miks klastritest nii palju räägitakse. Cambridge’i sõnaraamatu järgi on klaster rühm sarnaseid asju, mis on lähestikku ja ümbritsevad midagi. Euroopa Komisjoni määratluses on klastrid ettevõtete rühmad, majandustegevuse kaudu seotud osapooled ja institutsioonid, mis asuvad üksteise lähedal ja on piisava ulatusega, et arendada eriteadmisi, teenuseid, ressursse, tarnijaid ja oskusi.

Mõlemad definitsioonid viitavad asjassepuutuvate osapoolte omavahelisele lähedusele. Euroopa Komisjon toob sisse, et lähedased osapooled on ka omavahel seotud ning neil on piisavalt võimekust, et luua uut väärtust.

Euroopa Liit kasutab klastripoliitikat, et viia ellu ühtseid Euroopa poliitikaid ja põhjendab lähenemist sellega, et üheskoos saavad väiksed ja keskmised ettevõtted olla uuenduslikumad, luua rohkem töökohti ning registreerida rohkem rahvusvahelisi kaubamärke ja patente kui üksi. Rohkem kui 200 EL-27 piirkonnas on üle 1500 klastri ning need moodustavad peaaegu 25% ELi kogu tööhõivest.

Klastritega seotud programmid on kesksel kohal ka Euroopa Liidu toetuste jagamisel, kus eesmärgiks on uute ärivõimaluste loomine ja ettevõtete parem integreerimine Euroopa ja ülemaailmsetesse strateegilistesse väärtusahelatesse.

Ehk kokkuvõtvalt, Euroopa Liidus on selge poliitika, mille keskmes on, et klastrid on võluvits Euroopa ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks ning selle poliitika elluviimiseks antakse ettevõtete kogumitele toetusi, et need üheskoos ühise majandusruumi hüvanguks uut väärtust looks.

Kuna euroraha meetmed seavad sageli finantseerimise eeltingimuseks erinevate ettevõtete ja organisatsioonide koostöö, siis on huvi klastrite vastu mõistetav. Ajalooliselt eksisteerinud lähedaste ettevõtete võrgustikke, ehk klastrikooslusi on klastriprogrammide rahastuse saamiseks formaliseeritud, paljudes riikides on loodud organisatsioonid, mille nimetuses on sees klaster.

On loodud ka uusi võrgustikke, mille tegelikuks eesmärgiks on pääseda ligi Euroopa Liidu, regioonide või riikide rahastusvõimalustele. Kui otsida näiteid merenduse valdkonnast, siis otsesteks näideteks on Soome Laevaomanike Liidu juures tegutsev merendusklaster (Suomen Meriklusteri, 2023), mis loodi laevaomanike liidu, meretööstuse liidu, sadamate liidu ja sadamaoperaatorite assotsiatsiooni poolt ühiste välisrahastusega projektide elluviimiseks, kuid tõi kaasa ka suurema sektoriosaliste koostöö laiemalt.

Suuremad klastrid, näiteks Hollandi merendusklaster, milles osalevad nii erialaliitude läbi kui otse nii sajad Madalmaade merenduse väärtusahelates toimetavad ettevõtted, kui ka teadusasutused ja muud organisatsioonid (Nederland Maritiem Land, 2023), on alates asutamisest 1997. aastal viinud oma liikmete kaudu ellu sadu ühiseid arendus- ja rahastusprojekte.

Eestis on aastatel 2008-2023 klastriprogrammi raames koolitatud ja rahastatud kümneid klastreid, mis keskendudes konkreetsele valdkonnale või valdkondade vahelisele koostööle on tugevdanud ettevõtete ja organisatsioonide vahelist koostööd ning mille raames on ellu viidud arvukalt arendusprojekte. Samuti on tehtud ühist turundust eesmärgiga olla paremini nähtavad eksporditurgudel või kasutada rohkem ära majanduskeskkonna võimalusi.

Kuigi klastrikoostöö keskmes on ettevõtete selge huvi saada toetusi, panevad nii meetmete tingimused kui reaalne elu klastrisse koondunud ettevõtted koos tegutsema laiemalt kui pelgalt rahataotluse koostamine eesmärgiga finantseerida konkreetne projekt. Klastriliikmed panustavad sageli ühiselt seadusloomesse ja seisavad oma huvide eest kohalikul, riiklikul, regionaalsel ning Euroopa Liidu tasemel.

Ajalooliselt on igas majandussektoris üks või mitu valdkondlikku esindusorganisatsiooni. Selliste liitude ajalugu, kandepind ja kokku tulemise põhjused võivad olla väga erinevad. Sageli on liidud suutnud sobitada oma tegevused ja eesmärgid klastriprogrammides nõutuga ning liidud tegutsevad sisuliselt ka klastritena. Klaster võib olla ka üks erialaliidu alamtegevusi või suisa projekt või projektide jada.

Näiteks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ehk ITL on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) tegelevaid ettevõtteid ja organisatsioone ühendav erialaliit, mis parendab era- ja avaliku sektori koostööd ja mille visiooniks on nutikas Eesti (ITL, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit).

Samal ajal on ITLi all tegutsev Eesti IKT-klaster IKT-sektori ettevõtete rahvusvaheliselt tunnustatud koostöövõrgustik ja tugi äri arendamiseks. ITLi ja IKT-klastri määratlusest nähtub, et liit ja klaster toimivad sümbioosis, kus liit on keskendunud siseriiklikule koostööle ja panustab soodsa majanduskeskkonna loomisesse ning klaster on eelkõige ettevõtete toetamiseks äriarenduses ja ekspordis.

Seega, liidu ja klastri vahele võib teoorias panna võrdusmärgi, kuid praktikas on klastrid rohkem fokusseerunud äritegevusele ja lisandväärtuse loomisele koostöö kaudu ning liitude eesmärgid on seotud liikmete laiemate huvide esindamisega.

Ajaloolist klastrit ning klastrit kaasaegses Euroopa Liidu tähenduses eristabki formaalne organiseeritus – klastri koostöö on selgete põhimõtetega ning osalejate ühistele eesmärkidele suunatud. Tingimata ei pea klaster olema vormikohane organisatsioon, kuid tänapäeva maailmas, kus tegevuste läbiviimiseks on reeglina vaja juriidilist keha, tegutsevad klastrid enamasti mittetulunduslikus õiguslikus vormis kas iseseisvalt registreerituna või mõne erialaliidu koosseisus.

2008. aastast alates, mil klastriprogrammi Eestis laiemalt tutvustama hakati, on merendusklastri loomise vajadusest analoogselt teiste sektoritega palju kõneldud. Tuleb selgelt välja öelda, et merendusklaster kui olemasolevate valdkonnas tegutsejate kogum on Eestis orgaaniliselt olemas olnud aegade algusest, mil esimene inimene paadiga merele läks.

Aastatuhandete jooksul on merendus lihtsast laevaehitusest ja laevatamisest arenenud kompleksseks majandusvaldkonnaks, mille väärtusahelad on tihedalt läbi põimunud IT, energeetika, toidutehnoloogia, materjaliteaduse ja muude tehnoloogiatega ja kus kaalukas roll on uute tehnoloogiate arendamisega seotud ettevõtetel ja teadusasutustel.

Rääkides Eesti meremajandusklastrist ja sellest, millised ettevõtted ja organisatsioonid sinna kuuluda võiks, ei tohiks unustada, et suuremat lisandväärtust ja kasvu nähakse mere ja rannikuga seotud majandustegevuste kogumi ehk sinimajanduse (inglise keeles blue economy) uutes valdkondades. Näiteks merelise elusressursi väärindamine ning vesinikuprojektid on alles lapsekingades ehk vajavadki erinevate osapoolte, sh inseneride ja akadeemikute teadmisi ja koostööd selleks, et toimuks tehnoloogiline murrang või mõne uue toote või tootmisprotsessi märkimisväärne populariseerimine.

Oleme muutuste lävepakul – majandused pöörduvad üha enam mere poole. Klastrikoostöö läbi ühiste arendusprojektide ning individuaalsetest osapooltest laiemalt seatud eesmärkide teadvustamise võrgustiku kaudu nii poliitilisel kui administratiivsel tasemel aitab muutusi kergemini läbi viia ka ettevõtetes, kus uutest trendidest – olgu see siis puhtamate kütuste kasutuselevõtt, et süsinikujalajälge vähendada või kohanemine muutunud tarneahelatega – mööda on püüdnud vaadata.

Kui traditsiooniliselt nähakse merendussektori keskmes sadamaid ja laevu, siis arengu tulemusena on need järjest enam ja enam muutunud pelgalt infrastruktuuri osaks, millele on tehnoloogiate abil peale ehitatud kihte, mis tegelikkuses määravad võimaluse ja võimekuse merendusega seotud ressursse kasutada.

Tuleviku merenduses ei saa määrav olema mitte võimekus investeerida sadama infrastruktuuri, sest trendid vahelduvad kiiremini kui massiivset vesiehitust on võimalik ellu viia ja tuleb leida kergemaid lahendusi, vaid oskus uusi tehnoloogiaid olemasolevate materiaalsete ressurssidega minimaalse ajakuluga kombineerida. Järjest olulisemaks muutuvad ettevõtjate ja muude turuosaliste vahel loodud usalduslikud ühiseid teadus- ja arendustegevusi ellu viivad võrgustikud, mille osaliste koostöös on võimalik teiste regioonidega sammu pidada.

Eestis ei ole seni merenduse ega meremajanduse klastrit kui formaalset ettevõtete ja organisatsioonide kogumit loodud. Juriidiline keha annab võimaluse viljeleda majandustegevust, koguda liikmemakse ja pidada töötajaid. Kui vaadata merendussektoris toimetavaid liite, on raske analoogselt IKT-klastrile leida meremajandusklastrile konkurentsitult parimat kodu, sest valikut on liitude suure arvu tõttu küll palju, kuid ükski liit ei pretendeeri sektori laiemale või ühtsele esindamisele. Samas on aga sektoriosaliste soov näha klastris võimalikult laiapõhjalist kaasatust ning teisalt on avalikul sektoril huvi asuda dialoogi valdkonna esindajatega laiemalt.

Kui viimastel aastakümnetel oli peamine äriarenduslik märksõna innovatsioon, siis tänaseks on see avalikus diskussioonis asendunud mõistega jätkusuutlik areng. Jätkusuutlik areng kindlasti sisaldab ka innovatsiooni, kuid uuenduste väljatöötamine ning elluviimine on muutunud igapäevaste äriprotsesside ning -arenduse standardseks osaks, mitte ei ole enam eraldiseisev eesmärk.

Jätkusuutliku arengu tagamine ning karmistuvate keskkonnanõuete täitmine pöörab ettevõtted senisest enam koostööd tegema. Sageli on ka näiteks kliimaeesmärkide täitmiseks antavad Euroopa Liidu toetused seotud koostööga – rahastatakse erinevate ettevõtete ühiselt elluviidavaid projekte, mitte üksikute tegutsejate omi. Selline korraldus vähendab üksikute suurettevõtete mõju otsustele ning annab väiksematele ja nõrgema konkurentsivõimega ettevõtetele võimaluse suuremate ja võimekamate tuules tugevamaks saada ehk lõppkokkuvõttes tõstab Eesti ning Euroopa ühisturu konkurentsivõimet tervikuna.

Eesti merenduses domineerivad üksikud suurettevõtted, kelle võimekus avalikult või poliitilisel tasandil oma häält kuuldavaks teha on mäekõrguselt üle sektori teistest ettevõtetest. Et aga kogu sektor saaks laiemalt ära kasutada sinimajanduse tärkavaid võimalusi, tuleks tihendada koostööd nii Eesti merenduse väärtusahelatesse kuuluvate ettevõtete vahel kui rahvusvaheliselt. Mõlemat saab klastri raames ning Euroopa rahastusprogrammide toel hõlpsalt teha.

Meremajandusklaster võiks ka Eestis olla katuseks merendusega seotud ettevõtete koostööle. Lähiaastatel avanevad rahastusmeetmed jätkusuutliku arengu tagamiseks peaksid soosima ettevõtete vaheliste võrgustike tihendamist.