Eestis loodi lennundusklaster

„Tegemist ei ole erialaliiduga, kuhu kuuluvad vaid lennundusettevõtted. See on ühendus, kuhu kuuluvad ka paljude teiste valdkondade esindajad, kuid mille tegevus sõltub Eesti lennundusest ja selle arengust,“ rõhutas Eesti Lennundusklastri tegevjuht Kristo Reinsalu, kelle sõnul on hetkel klastris 13 liiget, kuid see arv kasvab kindlasti.

Reinsalu sõnul on organisatsioonil kolm peamist ülesannet: Eesti lennunduse konkurentsivõime tõstmine, selle turundamine ning innovatsiooni arendamine. „Sellest eriti ei räägita aga kui vaadata Eesti SKP-d, siis moodustab lennundus selles kaks korda suurema osa kui näiteks metsandus. Hetkel on see 3% aga viie aasta perspektiivis näeme, et kui seljad kokku paneme ja teadlikult valdkonda arendama hakkame, suudame viia selle viie protsendini SKP-st,“ lausus Reinsalu, kelle sõnul on üheks heaks näiteks Eesti edukaimaks ettevõtteks nimetatud lennukite hooldusega tegelev Magnetic MRO.

Viimase juht Risto Mäeots tunnistas, et on üks klastri loomise idee autoritest ja sellel on üsna selged põhjused: esiteks see, et MRO peakontor jääks edasi Eestisse. „Raha räägib ja omanikke huvitab vaid see, et Eestis olles saaks edukalt äri ajada. Kui see enam nii ei ole, otsustatakse kolida mujale. Nii lihtne see ongi,“ lausus Mäeots, kelle sõnul oli MRO käive viis aastat tagasi 12 miljonit eurot, täna on see juba 120 miljonit ning viie aasta pärast nähakse juba 300-400 miljonilist käivet. „Tunnistan ausalt, teeme täna 75% käibest väljaspool Eestit ja see on üsna valus tõdemus.“

Mäeots tõi näiteid elust enesest, mis tähendab kui riigil puudub arengukava ja strateegia, kuidas lennunduse valdkonda toetada ja arendada. „Näiteks otsis Bombardier kohta väikelennukite tehasele, mis lennunduses tähendas sama, kui Tesla otsis kohta oma gigatehasele. Kui Eesti oleks saanud öelda, et palun, siin on maatükk, siin on inimesed, riiklik tugi on selline, oleks Eesti tehase asukohana kindlasti kaalumisele tulnud. Aga meil polnud kedagi, kes oleks saanud seda neile öelda.“

Teine näide oli tema sõnul Airbusi komposiitmaterjalide tehas, mis lõpuks rajati Taani. „Meil toodetakse laevandusele samasuguseid materjale ja neil ole põhimõtteliselt olulist vahet. Ehk oskusteave on olemas aga Eesti isegi ei osalenud sellel konkursil. Keegi ei teadnud, et selline konkurss üldse toimubki,“ tunnistas Mäeots, kelle nägemuse kohaselt peaks olema usu klaster just see, kes suhtleb riigiga, otsib uusi kontakte välismaalt ja aitab kogu Eesti lennundussektoril areneda.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi tunnistas, et tõepoolest selliseid olukordi juhtub, kui puudub partner, kellega pidevalt infot vahetada. „Riigil on väga palju küsimusi, millele on vaja leida pädevaid vastuseid, alates valdkonna töötajate koolitamisest, ümberõppest, võõrtööjõu vajadusest kuni ühise pikaajalise strateegiani välja. Kui on kellega suhelda, siis saame ka asjad paremini liikuma,“ lausus Linnamägi ja lubas omalt poolt, et riik teeb kõike endast oleneva, et lennundussektori arengule koostöös Eesti Lennundusklastriga kaasa aidata.

Tallinna lennujaama kommertsdirektor Eero Pärgmäe märkis, et lisaks Eesti kui lennundusriigi turundustööle võiks klaster aidata partnereid ka nende kasvuambitsioonide toetamise läbi ning tõi näiteks lennujaama taristu laiendamise plaani. “Me usume, et Eestil on lennundusturul suur potentsiaal kaasa rääkida, ja need arendusplaanid, mis oleme lennujaamas teinud, on väga selgelt seotud selle valdkonna kasvuga.”

Lennundusklastrisse kuuluvad Tallinna Lennujaam, Tallinn Airport GH, Nordic Aviation Grupp, Magnetic MRO, Fort Aero, Axinom Eesti, Airest, NA Advisory, Pakker Avio, Skeleton Technologies, Operose Labs, Nordic Aircraft Service, Ospentos International, Threod Systems.