„Logistika kompass“ oktoober 2024: kahanevad müügitulud ja kasvavad transpordikulud

Oktoobri läbiv teema oli tõe tunnistamine Eesti logistikasektori hetkeseisu kohta: juba mitmendat aastat järjest sektori müügitulu ning konkurentsivõime langeb ning selle ilmekaimaks tõestuseks on tõsiasi, et 10 suuremat logistikafirmat kaotasid eelmisel aastal kamba peale 184 miljonit eurot müügitulu. „Kui olukord samas vaimus jätkub, jääb meie „majanduse vereringe“ toimima üksnes lõunanaabritest doonorite toel,“ nentis ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing „Logistikauudised eetris raadiosaates“.

Paljuski on selle kõige põhjuseks tõsiasi, et kui 10 aastat tagasi koostati neli erinevat stsenaariumit teemal kuhu Eesti logistikasektor liigub, siis paljuski on tõeks osutunud neist negatiivseim ,„Elu logistilises tupikus“ variant. Kuidas sellest tupikust väljuda, sellele keskendub ka 5.detsembril toimuv Logistika Aastakonverents 2024.

Loomulikult ei tasu kõike siiski nii negatiivselt võtta: üheks oktoobrikuu märksõnaks sai Tallinna Lennujaama lõuna-ala arenduse jõuline käivitumine: kui oktoobri esimesel päeval asetati nurgakivi Fedexi lennulogistika terminalile, siis kolm nädalat hiljem startis sama sündmuse saatel DHL Expressi logistikakeskuse ehitus.

Veel oli oktoobri üheks märksõnaks suurte riigiettevõtete müük. Kuu keskel tuli teade, et Operaili ostavad ära Tartu ettevõtjad ning ei möödunud kahte nädalatki, kui müügileping saigi allkirjad alla. Ostjaks on ASi Tiigi Keskus tütarettevõte RailProject OÜ. Tehingu täpsemaid detaile esialgu ei avaldatud.

Samal ajal kestavad läbirääkimised riikliku lennufirma Nordica müügi osas. Ettevõtte ostmisest on huvitatud Taani investor Lars Thuesen, kuid kellel on üks tingimus: Nordica juhatus peab eelnevalt suutma täita lähikuude äriplaani ning leidma vähemalt pooltele lennukitele pidevat rakendust. Aeg näitab kas see ka õnnestub.

Kui septembris oli globaalne pilk suunatud Saksamaale tänu Schenkeri müügitehingule, siis oktoobris maanteetranspordiga seonduvaga: nimelt on Saksamaa hädas lagunevate sildadega, millest nii mõnedki asuvad peamistes transiidikoridorides. See tähendab, et sildadele kehtestatud massipiirangute tõttu ei tohi raskeveokid neid enam ületada ning nad peavad võtma ette kümnetesse või isegi sadadesse kilomeetritesse ulatuvaid ümbersõite. Mõistagi toob see vedajatele kaasa lisakulu, mida mitte alati ei õnnestu tellija arvele lisada.

Saksamaa maanteetasud on niigi üüratult kõrged, mistõttu üritavad paljud vedajad sealseid teid vältida ning sõita piki piiri Prantsusmaa poolel. See omakorda on ärritanud prantslasi, kes plaanivad tasuta maanteede kasutamine veokitele ära lõpetada ning kehtestada samuti omapoolne maanteemaks. Kui siia lisada veel Poola plaan kasvatada oluliselt tasuliste teelõikude arvu, siis maanteetranspordi kulud Lääne-Euroopas aina kasvavad.

Tagatipuks võib uuest aastast tekkida ka veokite puudus: ainuüksi Rumeenias ähvardab seisma jääda 50 000 veokit, kuna neile ei suudeta tähtajaks paigaldada uue põlvkonna nutimeerikuid, mis uuest aastast on rahvusvahelisi vedusid tegevatel veokitel kohustuslikud. Sama probleemiga on hädas ka mitmed teised riigid, Eestis väidetavalt kulgeb nutimeeriku1te paigaldus plaanipäraselt ja kel vaja, saavad enamasti need aasta lõpuks peale.

Kuid oktoobrist on ka vähemalt üks rahvusvahelisi autovedajaid puudutav hea uudis: nimelt otsustas Euroopa kohus tühistada mobiilsuspaketi selle punkti, mis kohustab teistes riikides töötavaid veokeid iga kaheksa nädala tagant koduriiki naasma. See oli oluline lahinguvõit, kuid sõda kestab edasi, sest mitmed vedajaid ahistavad punktid jäid veel jõusse.

Loomulikult ei jäta logistikasektorit puutumata ka Ameerika presidendivalimised, mis said täna kardetud lõpptulemuse: nimelt on valimised võitnud Donald Trump ähvardanud kehtestada erinevaid imporditolle ning see omakorda võib konteinervedude sektoris tuua ekspertide hinnangul kaasa suisa katastroofi.

Igatahes saab alanud kuu olema logistikamaailmas selles mõttes üsna „põnev“.