Eestlased võtavad juhtrolli Ukraina merenduse taastamisel

Väga lihtsustatult öeldes on osapoolte eesmärk aidata kõikide vahenditega Ukrainal sõjast võitjana väljuda ning taastada riigi positsioon Musta mere regiooni olulise kaubanduskeskusena.

Alates Venemaa täiemahulise invasiooni algusest Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on Eesti olnud üks kindlaimaid ja järjepidevaimaid Ukraina toetajaid. See mitmetasandiline strateegiline otsus on pikas perspektiivis ülioluline nii Eesti julgeoleku kui ka rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks.

2024. aasta juulis sõlmitud kahe riigi vahelise kokkuleppe kohaselt on Eesti valitsus seadnud eesmärgiks eraldada aastatel 2024–2027 Ukrainale toetust vähemalt 0,25% SKP-st aastas. See otsus kinnitab Eesti jätkuvat pühendumust Ukraina toetamisele ja tunnistab, et Ukraina võitlus on lahutamatult seotud Eesti ja kogu Euroopa julgeolekuga.

Eesti toetus hõlmab poliitilist, sõjalist, majanduslikku ja humanitaarabi, keskendudes eelkõige Ukraina kaitsevõime tugevdamisele ja kriitilise infrastruktuuri taastamisele. Siiski on igasuguse abi puhul kriitilise tähtsusega selle kvaliteet ja sihipärasus - toetus peab vastama Ukraina tegelikele vajadustele ning olema kooskõlas Eesti võimekusega.

Vältimaks olukorda, kus Eesti oleks vaid rahakotiks teiste riikide projektidele või piiratud mõjuga algatuste finantseerija, on oluline keskenduda konkreetsetele, realistlikele võimalustele, mis tagavad abi maksimaalse efektiivsuse.

Sellest lähtuvalt on Eesti Merendusklaster ja Kliimaministeerium koostöös Ukraina partneritega välja töötanud tervikliku plaani, mis adresseerib Ukraina merenduse kriitilisi vajadusi, tuginedes Eesti tööstuse võimekusele. Selle plaani rakendamine panustab üheaegselt Eesti majanduse arengusse, julgeolekuvõimekuse kasvatamisse ning rahvusvahelise koostööplatvormi loomisesse, tagades nii maksimaalse kasu mõlemale riigile.

Merendus ja veeteed on Ukraina majandusele elutähtsad, sealhulgas eriti Musta mere sadamad. Need on võimaldanud ulatuslikku teravilja, metallide ja muu tooraine eksporti. Venemaa agressioon on aga Ukraina merendussektorit rängalt räsinud kahjustades riigi ekspordivõimekust ja ohustades ka globaalset toidujulgeolekut. Alternatiivsed marsruudid, näiteks Doonau jõe sadamaate kaudu, mida saame ka toetada, ei suuda asendada Musta mere sadamate võimsust.

Ukraina merendussektori taastamine on riigi majanduse taastumiseks kriitilise tähtsusega. Probleemid on laiaulatuslikud: sadamad on kahjustatud, laevastik räsitud, tööstus vajab ülesehitamist ning oskusteave taastamist. Kuigi Ukraina on suutnud Vene laevad Krimmi piirkonnast välja tõrjuda, on Must meri endiselt miinidega täidetud.

Kliimaministeeriumi asekantsler Kaupo Läänerand, kes külastas hiljuti Ukraina sadamaid, kirjeldab olukorda kui "süsteemset hävingut". Ta rõhutab (Äripäev 02.05.2024): "Eesti eesmärk on aidata Ukrainal taastada oma majandus ja tagada kriitilise tähtsusega toidu- ja energiavarustus. Eesti merendusklastri kogemused on selleks hädavajalikud."

Ukraina, millel pole arusaadavatel põhjustel ressursse ega võimekust iseseisvalt pikaajalisi ja terviklikke taasteplaane koostada, sõltub suures osas rahvusvahelisest toetusest, kus partneritel on vajalik kogemus ja võimekus pakkuda nii nõu kui ka materiaalset tuge. Siin astub esile Eesti, pikaajaliste meretraditsioonidega võimekas riik, kes on võtnud endale eesmärgiks mängida võtmerolli Ukraina merenduse taastamises ning juhtida vastava programmi väljatöötamist ja elluviimist.

Ambitsioonikas idee sai alguse Eesti Kliimaministeeriumis, kus tekkis plaan käivitada ulatuslik rahvusvaheline programm peaasjalikult Eesti ettevõtjate abiga nii, et saaks rakendatud meie parimad teadmised ja oskused minimaalsete administratiivsete kulude ja piirangutega. Koostöös Eesti Merendusklastri ja Ukraina partneritega kasvas sellest välja tänaseks rahvusvahelist kajastust leidnud UA Maritime Recovery Plan ehk Ukraina merenduse taastamise kava, mille eelarve ulatub üle poole miljardi euro.

Kava keskendub Ukraina hävitatud mereinfrastruktuuri ja merelise võimekuse taastamisele. Eesti osapooled on teinud selle koostamisel tihedat koostööd kõigi oluliste Ukraina riigiasutuste ja riigile kuuluvate äriühingutega merenduse valdkonnas. Vajadused on kaardistatud ja pakutavad lahendused valideeritud, kokku lepitud mahtudes ja ajaraamis ning üldises tegevuskavas. Väga lihtsustatult öeldes on osapoolte eesmärk aidata kõikide vahenditega Ukrainal sõjast võitjana väljuda ning taastada riigi positsioon Musta mere regiooni olulise kaubanduskeskusena.

Ukraina taastekava on algusest peale saanud tugevat toetust Eesti meretööstuse juhtivatelt ettevõtetelt merendusklastri kaudu. 2024. aasta lõpus loodud klastrisse kuulub tänaseks pea poolsada liiget alates laevaehitajatest ja IT-firmadest kuni sadamate ning ülikoolideni. Ukraina partneritega toimunud pakutavate toodete ja teenuste eelkvalifikatsiooni on edukalt läbinud juba üle kümne organisatsiooni, kuid projekti arenedes on plaanis kaasata veelgi rohkem kohalikke tegijaid. Paljud ülesehituse plaani tegevused on realiseeritavad juba sõja ajal ning Ukraina seisukohalt – mida varem, seda parem.

Eesti jaoks annab väljatöötatud kava võimaluse näidata, milleks meie merendussektor võimeline on. Eesti ei ole enam ammu pelgalt madala hinnaga tugiteenuste keskus – rahvusvahelisel areenil ellujäämiseks on meie ettevõtted pidanud eristuma kõrgemat lisandväärtust pakkuvate toodete ja teenustega, sealhulgas võimekusega juhtida rahvusvahelisi kompleksseid projekte paljude osapooltega. Ukraina tänased vajadused on peamiselt seotud uute laevade soetamise, laevade moderniseerimise, sadamate, merenduse IT-süsteemide ning merelise demineerimisega. Pikas perspektiivis võib Eesti pakkuda lahendusi, mis hõlmavad avaliku sektori võimekuse suurendamist ja töökohtade loomist, samuti teadus- ja arendustegevuse toetamist Ukrainas.

Ukraina projekti realiseerimine omab Eestile ilmselgelt otsest ja positiivset mõju läbi majanduse elavdamise ning tööhõive suurendamise, aga pikas perspektiivis olulisemgi võib olla kohapealase tootmisvõimekuse ja oskusteabe kasvu mõju riigi kaitsevõime seisukohast. Eesti Riigilaevastik ja Merevägi vajavad hädasti ka ise lisainvesteeringuid ja moderniseerimist, mida on kindlasti lihtsam saavutada koostöös kohalike partneritega kui välispakkujatelt teenuseid sisse ostes.

Nüüd siis aga rahast - projekti elluviimiseks selle tänases mahus on vaja leida 588 miljonit eurot. Kliimaministeerium on alustanud rahastuse läbirääkimist nii ELi kui ka teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures. Seda tehakse tihedas koostöös Ukraina ministeeriumite, riigiasutuste ning saatkondadega. Projekt on unikaalne, kuna ükski teine riik ega organisatsioon pole välja tulnud süsteemse plaaniga Ukraina mõne sektori arendamiseks ja huvi kaasa lüüa on märkimisväärne.

„Oleme optimistlikud, et leiame vajaliku rahastuse,“ ütles Läänerand. „See projekt on nii oluline, et usume, et paljud partnerid soovivad meiega liituda nii rahastamises kui projekti elluviimises. Ukraina majandus ega kaubavahetus ei saa toimida ilma merenduseta, see on eeldus ka sõja võiduks.“

Suur töö on tehtud merenduse ülesehitamise strateegilise plaani ettevalmistamisel. Nüüd on uuel valitsusel võimalik kohe astuda reaalseid samme Ukraina merenduse ülesehituseks ning lubaduste elluviimiseks ning mis oleks parem kui seda saaks teha samal ajal Eesti majandust elavdades.

Eesti merendusklastri üleskutse riigieelarve strateegia järgmise nelja aasta läbirääkimisteks on eraldada vähemalt kolmandik eesmärgiks võetud Ukraina toetusrahast UA Maritime Recovery Plan elluviimiseks. Nii kinnitame veelkord oma pühendumust Ukraina abistamisele ja anname selge signaali ka teistele doonoritele, mis omakorda võimendab riigieelarvelise osa mõju Eesti majandusele. Meie meretööstus ja ettevõtted on valmis kriitiliste toodete jaoks oma tehaste limiite testima. Olgu see Ukraina merevägi, piirivalve, merepääste või sadamad - nad vajavad neid tooteid ja teenuseid kohe.

Eesti merendusklastri ja Kliimaministeeriumi ühine projekt on ambitsioonikas ja keerukas, kuid see on ka äärmiselt oluline. Kui projekt on edukalt läbi viidud, siis on see märkimisväärne samm Ukraina ülesehitamisel ja Eesti rolli tugevdamisel maailma meretööstuses.