Kuna võrdlusbaasiks on 2020. aasta esimene kvartal, mil majandust ja vedusid veel COVID-19 pandeemia suures mahus ei mõjutanud, siis hindavad veoettevõtete esindusorganisatsioonid, et kasvanud veosemaht tuleneb peaasjalikult läinudkevadisest otsusest langetada diislikütuse aktsiisimäära.
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Herkki Kitsing märkis, et enne aktsiisilangetust ei suutnud Eesti veoettevõtted naabritega konkureerida.
„Veosekäibe numbrid, mis peegeldavad Eesti veoettevõtete äritegevuse mahtu, olid enne aktsiisilangetust nukrad – alates 2018. aastast oli sektor keskmiselt 13%-lises languses.“ Kitsing selgitas, et kaupa Eesti teedel tegelikult vähem ei transporditud, lihtsalt Eesti ettevõtteid asendasid odavama sisendhinnaga naaberriikide vedajad.
PANE TÄHELE!
Diisliaktsiisi teema võetakse nii ettevõtjate kui poliitikute poolt luubi alla 15. septembril toimuval Kütuseturu Aastakonverentsil!
Soodushinnaga registreerimine konverentsile kestab veel kuni 1. septembrini!
Tutvu programmiga ning registreeri end konverentsile SIIN!
„Kuna diislikütuse maksumus moodustab näiteks rahvusvaheliste vedude puhul ligi poole kuludest, siis ei suutnud meie ettevõtted viimastel aastatel naabritega konkureerida just kõrge aktsiisimäära tõttu. Sektor on arvutanud, et ebasoodsa aktsiisipoliitika tõttu kaotas Eesti majandus perioodil 2016-2019 kokku 1,3 miljardi euro väärtuses eksporditulu“ sõnas Kitsing.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president Jaak Kivisild märkis, et aktsiisilangetus on aidanud Eesti vedajatel taas rahvusvahelisel turul konkurentsi tõusta.
„Valdav osa üldisest veoteenuse käibest tekib rahvusvaheliste vedude juures ja seetõttu on aktsiisilangetuse toel Eesti veondussektor suutnud arvestatavalt oma majandustegevust kasvatada. Samuti on rahvusvahelised vedajad oma tankimise toonud Eestisse kui baltikumi kõige soodsama kütusehinnaga riiki.“
2021. aasta alguse veosemahtude rekordhüpet põhjendas Kivisild ka sellega, et alles 2021. aasta suurtele hangetele konkureerimisel said Eesti ettevõtted arvestada soodsama kütusega. „Kuna enamasti tehakse suuremahulised veohanked pikema perioodi peale, siis 2020 teise poolaasta andmeid ei suutnud veel aktsiisilangetus sellises mahus mõjutada,“ selgitas Kivisild.
Kõige suurema hüppe – koguni 62% võrreldes möödunud aastaga – tegi siseriiklik veosekäive. Autoettevõtete Liidu tegevdirektor Villem Tori nägi samuti aktsiisilangetuses põhjust, miks Eesti vedajad ka siseriiklike vedude mahtu on kasvatanud.
„Kui varasemalt liikus meie teedel palju välisriikide numbritega masinaid, mis võtsid tänu odavale kütusele meie ettevõtetelt ära ka Eesti-sisest veoteenust, siis aktsiisilangetuse abil on Eesti ettevõtted oma positsiooni koduturul taastanud,“ rõõmustas Tori.
„Sellest võidab nii Eesti majanduskeskkond kui ka looduskeskkond – välisriikide vedajate masinad on enamasti märksa rohkem saastavamad kui meie ettevõtetel. Aktsiisilangetuse abil tagasi võidetud äritegevuse maht võimaldab Eesti vedajatel investeerida ka oma autopargi uuendamisse ja selle jalajälje vähendamisse,“ tõi Tori välja aktsiisilangetuse positiivse mõju ka Eesti kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisele.
Vedajad on ettevaatlikud ja kardavad, et Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus viib ellu kevadel välja käidud lubaduse ja tõstab diislikütuse aktsiisi taas tagasi Euroopa Liidu kõige kõrgemale tasemele.
„Näeme igapäevaselt, kuidas soodne aktsiisipoliitika aitab veondussektoril teenida Eestile arvestatavat eksporditulu, hoida kõrgepalgalisi töökohti ja toetada majandusarengut. Täiesti jabur ja põhjendamatu on tänase valitsuse otsus taas aktsiise tõstma asuda – sellest võidavad ainult naaberriikide majandused ja nende riigieelarve,“ oli ELEA juht Herkki Kitsing valitsuse plaani suhtes kriitiline.
Seotud lood
„Kui võtta enamlevinud suunad, siis näiteks Beneluxist, kus on Euroopa suured sadamalinnad Rotterdam ja Antwerpen, on täiskoormate hinnad tõusnud umbes 16 protsenti, jõudes 1750-1850 euro kanti. Hinnatõus saab ilmselt veelgi hoogu,“ nentis CF&S Estonia juhatuse liige ja müügijuht Hannes Mänd.
Pea kõikide Eesti ettevõtlussektorite esindusorganisatsioonid on saatnud valitsusele pöördumise palvega muuta ajutine diislikütuse langus püsivaks, kuna selle tagasitõusmine kahjustab oluliselt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Valitsus ei võta ettevõtjate muret paraku aga tõsiselt ning on takerdunud Excelisse, kus vaataks aktsiisi tõstmata jätmise korral vastu 33 miljoni eurone miinus.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA), Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA) ja Autoettevõtete Liit (AL) saatsid täna valitsusele järjekordse pöördumise, milles tuntakse muret selle üle, et valitsus pole siiani asunud ettevõtete esindajatega argumenteeritud aruteludesse teemal, mis viiks sektori käibest kuni miljard eurot.
Lisatud Eesti Õliühingu juhi kommentaar
Möödunud aastal kaheks aastaks langetatud diisliaktsiis peaks endisele tasemel tõusma tuleva aasta kevadel, praegu ühtegi muutust sellega seoses ei ole. “Järgmise aasta riigieelarve arutelud alles algavad, aga see eelmise valitsuse otsus praegu kehtib,” ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus täna ministeeriumi majandusprognoosi tutvustusel.
Juhid puutuvad sageli kokku keeruliste võlgnike ja hilinenud maksetega, mis võivad mõjutada rahavoogu ja tekitada stressi. Võlgnikega tegelemine on aeganõudev ja koormav, eriti kui kaasnevad meeldetuletused, vaidlustused ja võlgnike passiivsus. Infopanga võlaregister aitab aga juhtidel hallata võlgnevusi kiiremini ja lihtsamalt, säästes nii aega kui ka närve.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele