Reedel kohtusid Tallinna abilinnapead Züleyxa Izmailova ja Aivar Riisalu Tallinna-Helsingi tunneliprojekti juhtiva Peter Vesterbacka ning Shanghai inseneribüroode ja teadusasutuste esindajatega, külaliste eesmärgiks oli tutvustada Helsingi-Tallinna vahelist tunneliprojekti.
- Peter Vesterbacka ja Shanghai inseneribüroode ja teadusasutuste esindajate kohtumine Tallinna abilinnapeadega. Foto: Raepress
Peter Vesterbacka ja tema Soome partnerid korraldasidd Shanghai inseneribüroode ja teadusasutuste visiidi Soome ja Eestisse 20.-26. novembrini, mille eesmärgiks oli tutvustada Helsingi-Tallinna vahelist tunneliprojekti.
Tallinna-Helsingi tunneliprojekti juhtiv Peter Vesterbacka, kes on tuntud kui mobiilimängu „Angry Birds“ looja, soovib ehitada merealuse tunneli erasektori rahastusega. Tunneli maksumuseks on hinnanguliselt 15 miljardit eurot, milleks Vesterbacka ei otsi maksuraha Soome või Eesti riigilt ega Euroopa Liidult, vaid tegemist on eraprojektiga. Tema projekti kohaselt võiks Tallinna-Helsingi tunneli ehitus alata juba lähiaastatel.
Abilinnapea Aivar Riisalu märkis pressiteates, et antud projekti puhul on heaks uudiseks see, et Peter Vesterbacka ja tema koostööpartnerite pakutud tunneli projekt ei ole mitte mingis mõttes seotud Rail Balticu tulekuga. „Ehk see on täielikult iseseisev projekt, mis baseerub erakapitalile, investoritele ja parimatele maailmatasemel inseneriteadmistele. Projekti teeb atraktiivseks see, et sellega saaks huvi korral alustada palju lähemas perspektiivis ning selle eesmärk oleks sulandada kaks põhjamaa pealinna üheks kaksiklinnaks, millest on palju ka varem juttu olnud. Tunnel muudaks Tallinna ja Helsingi ühiseks äri- ja kultuuriruumiks, tõmbaks ligi uusi investeeringuid,“ nentis Riisalu.
Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on kaksiklinn visioonina juba aastaid nii Tallinna kui ka Helsingi linnarahvast lummanud. „Kõikidest tunneli projektidest on Peter Vesterbacka poolt presenteeritud projekt mulle kui rohelisele kõige vastuvõetavam,“ tõdes Izmailova. „See, et tunnel on rajatav ja tasuv ka ilma Eestimaad lõhkuva uue Rail Balticu trassita, on igati positiivne uudis.“
Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamist ja tasuvusuuringuid teostab Eesti ja Soome erinevate ametite ning Helsingi ja Tallinna linna ühine projekt FinEst Link. FinEst Link projekti raames uuritakse, millised võiksid olla pikaajalised arengud Tallinna ja Helsingi vahel, mis aitaksid murekohti vähendada. Projekti käigus analüüsitakse, kas merealuse raudteetunneli ehitamine Helsingi ja Tallinna vahele on tasuv ning kas praegu toimiv praamiühendus kahe linna vahel on linnade jaoks piisav. Tunnel ühendaks omavahel kahe riigi pealinnad ning tänu Rail Balticale oleks tunnel osa ühtsest Euroopa Liidu transpordivõrgustikust.
Seotud lood
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Helsingis toimuva Euroopa perifeersete ja mereliste regioonide aastakonverentsi avakõnes, et läinud sajandil pikka aega sundisolatsioonis olnud Eesti tunnetab väikeriigina kui oluline on rajada uusi energia- ja transpordiühendusi ning kasutada digitaalse tehnoloogia võimalusi.
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet saatis Euroopa Komisjonile arupärimise, milles uuris, mida arvab komisjon Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamise plaanist ning kas EL võiks projekti teostatavuse korral ka sellesse investeerida.
Tallinna–Helsingi tunnel ega selle rajamiseks vajaliku 15 miljardi euro väljarääkimine Hiina investoritelt pole tunneli ehitust vedava, hittmängu “Angry Birds” turundusnäo Peter Vesterbacka sõnul midagi ületamatut, kirjutab Äripäev.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.