• 11.09.17, 13:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Paet: Tallinn-Helsingi tunneli rajamise projekt võiks saada ELi rahastuse

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet saatis Euroopa Komisjonile arupärimise, milles uuris, mida arvab komisjon Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamise plaanist ning kas EL võiks projekti teostatavuse korral ka sellesse investeerida.
Urmas Paet
  • Urmas Paet Foto: Andres Haabu
“On olnud arutlusel võimalus ühendada kaks pealinna – Tallinn ja Helsingi – omavahel ka merealuse tunneli kaudu,” kirjutas Paet arupärimises. “Ühenduse kaudu tekiks atraktiivne kaksiklinn, loodaks tuhandeid uusi töökohti, innovatiivseid ettevõtteid ning uus tulutoov kaubatee. Praegu käivad põhjalikud geoloogilised uuringud selgitamaks välja, kas merepõhja on võimalik tunnelit ehitada ning kas see on teostatav. Esialgne tagasiside on positiivne. Arvestades ELi eesmärki võimalikult palju ühendada omavahel ELi riike, võiks selline projekt, mis annaks ka võimaluse pikendada Rail Balticut Soome põhjasuunas, ELile sobida ning see võiks saada ka rahastust ELi poolt,” ütles Paet pressiteate vahendusel.
Arupärimisele vastas Euroopa Komisjoni liige Violeta Bulc, kelle sõnul võttis komisjon teadmiseks Helsingi-Tallinna püsiühenduse ettevalmistava teostatavusuuringu tulemused, mis avaldati TALSINKIFIXi projekti raames, mida rahastatakse Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia algkapitali rahastu kaudu. Uuringu hinnangute kohaselt läheksid tunnel ja liikluslahendused maksma 9–13 miljardit eurot ning esialgne valmimistähtaeg oleks 2030–2035. aastal.
“Nendele tulemustele tuginedes ja pärast seda, kui riigi ja piirkonna tasandi asutused (Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Soome Transpordi- ja Sideministeerium, Tallinna linn, Helsingi linn, Helsingi-Uusimaa piirkonna volikogu ja Harju maavalitsus) kirjutasid 2016. aasta jaanuaris alla vastastikuse mõistmise memorandumile, on partnerid saanud ELilt rahalist toetust INTERREGi Kesk-Läänemere programmi raames täiemahuliseks teostatavusuuringuks, mis on hetkel käimas ja mille tulemusi oodatakse 2018. aastaks,” ütles Bulc ning lisas, et kõnealune uuring võimaldab arvesse võtta eri alternatiive.Bulci sõnul leiab komisjon, et Rail Balticu projekti lõpuleviimine on vajalik eeltingimus, et Tallinna ja Helsingi püsiühendus oleks majanduslikult elujõuline. “Praegu ei saaks selline püsiühendus toetust Euroopa ühendamise rahastust, kuna see ei ole üleeuroopalise transpordivõrgu kaartidel, mis on määratletud määruses (EL) nr 1315/2013, mille ülevaatamine on ette nähtud 2023. aastal,” ütles Bulc.

Seotud lood

Uudised
  • 27.11.17, 09:23
Vesterbacka tutvustas Tallinna linnajuhtidele Tallinna-Helsingi tunneli visiooni
Reedel kohtusid Tallinna abilinnapead Züleyxa Izmailova ja Aivar Riisalu Tallinna-Helsingi tunneliprojekti juhtiva Peter Vesterbacka ning Shanghai inseneribüroode ja teadusasutuste esindajatega, külaliste eesmärgiks oli tutvustada Helsingi-Tallinna vahelist tunneliprojekti.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 22:54
Vastukaalutõstukid ‒ miks on tarvis ja mida valida?
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele