Kütuseaktsiisi tõus esitab transpordiettevõttele uue väljakutse

Transpordiäris alustamine on keerulisem kui see esmapilgul võib tunduda. Transpordisektorisse sisenemine ja seal äri alustamine nõuab mahukaid investeeringuid  sadulautode ja haagiste soetamiseks ning head likviidsust suurte jooksevkulude katteks: arvestada tuleb nii liisingumaksete, tööjõukulude kui ka mootorikütuse arvetega. Suurim põhikulu ongi selles äris kütusekulu – keskmiselt moodustab see ca 40-50% transpordiettevõtte kuludest, sõltudes masinapargi vanusest, koorma raskusest ja keskkonnatingimustest, kus sõidetakse. Siia tuleb lisada järjest karmistuvad nõuded autopargile ja mootori energia tarbivusele - Euroopa Liidus kehtivad regulatsioonid on karmistanud nõudeid NO₂ ja CO₂ emissioonile. Kõike arvestades ei ole transport äri, millega oleks lihtne gasellina Äripäeva TOPi jõuda. Kõige kiuste on Eesti transpordiäri peale majanduskriisi langust 2010.-2014. aastani järkjärgult kasvanud.

Ometigi on transpordiettevõtete juhtidel ees suured väljakutsed. Hetkel on põhilised murekohad pidev tööjõu vähenemine, järgmise aasta veebruarist jõustuv kütuseaktsiisi tõus ning seeläbi ka kütusehinna tõus, ekspordi-impordi ülejääk, madalad veohinnad, mida mõjutas omakorda nafta hinna järsk kukkumine maailmaturul, arvete laekumiste pikad maksetähtajad ja kindlasti veelgi tihenenud konkurents nii välis- kui ka siseturgudel.

Kütuseaktsiisi tõus muudab transpordifirmade tegutsemist. Mõtlema panev on, et Eesti vedajad on Statistikaameti andmetel järjest rohkem siirdumas teistesse riikidesse sisetöödele.

Rahvusvahelisi vedusid tegev autovedaja otsib konkurentsis püsimiseks teist riiki Eesti asemel, kus tankida. Täna on Eestis diislikütuse aktsiis lähiriikidest nagu Läti, Leedu ja Poola, juba kallim, siis 1.veebruarist 2016 aset leidev järsk aktsiisitasu tõus vähendab transpordiettevõtete konkurentsivõimet veelgi. Kui vaadata meie lähinaaberriikide aktsiisipoliitikat, siis Leedul pole plaanis aktsiisi tõsta, küll on aga oma kavatsusest märku andnud Läti. Läti valitsus plaanib tõsta 1. jaanuarist aktsiisimaksu mootoribensiinil 7% ja diislikütusel 3%, mis tähendaks jaehinna kallinemist mootoribensiinil 3,0 eurosenti ja diislikütusel 1,0 eurosent. Kuigi lõplikult pole see veel kinnitatud, on selle stsenaariumi  tõenäosus ca 95%, kuna see on sisse kirjutatud (ka küll veel vastu võtmata) järgmise aasta riigieelarvesse. Vaatamata sellele jääb Läti valitsuse diislikütuse aktsiisitõus märgatavalt alla Eesti aktsiisi tõusule. Eestis tõuseb aktsiisitasu vastavalt valituse otsusele mootoribensiinile 10% ja diislikütusele 14%, ehk liitrihinna tõus oleks mootoribensiinil 4,2 eurosenti ja diislikütusel 5,5 eurosenti. Kui võrrelda omavahel jaeturuhindasid, siis diislikütuse puhul suureneb aktsiiside erinevusest tulenev jaeturul müüdava kütuseliitri hinnavahe Lätiga 11,0 eurosendile ja Leeduga 14,0 eurosendile koos käibemaksuga.

Riik kaotab maksutulu. Konkurentsis püsimiseks, peavad rahvusvahelisi vedusid tegevad ettevõtted siirduma tankima piiri taha, ehk Lätti ja Leetu. Hetkel võetakse kütusepaagid täis Eestis ja seejärel veel korra enne kõrgemate aktsiisimääradega riikidesse jõudmist, kas Leedus või Poolas. See tähendab, et Eesti riik jääb maksude laekumisest ilma, kuigi need veokid liiguvad edasi Eesti trassidel.

Kallinev kütus annab võimaluse ka petturitele. Kuna kütusekulu on transpordiäris üks suurimaid kuluartikleid, siis on arusaadav, et konkurentsis püsimiseks otsitakse soodsamaid kütusepakkumisi. Siin tuleb aga olla ettevaatlik, sest kütuseturul on ka ebaausaid kauplejaid. Nimelt on Eesti Õliühingu hinnangul Eestis liikumas tavapärasest oluliselt suuremad kogused raske kütteõli, millest märkimisväärne osa on tõenäoliselt jõudnud ka mootorikütuste turule, kus seda müüakse tavalise diislikütuse pähe. Antud toode on kaasaegsele diiselmootorile ohtlik ning selle heitgaasid oluliselt mürgisemad. Viimastel aastatel on Maksu- ja Tolliamet koostöös Eesti Õliühinguga suutnud sisse viia seadusemuudatusi, mis on pidurdanud ebaseaduslikku kütuseväljastamist ja müüki. Kuid viimaste ajakirjanduses avaldatud artiklite kohaselt on kütuseturule levinud uued skeemid, kuidas maksudest kõrvale hiilida ning müüa diislikütuse laadset toodet. Selleks, et vältida kulukaid automootori remondiarveid, oleks mõistlik tankida vaid nende ettevõtete tanklates, mille usaldusväärsuses ei ole kahtlust.

Aasta 2016. saab nii tarnspordisektorile kui ka kütusemüüjatele olema väljakutseid pakkuv ja muutuste rohke.