Kütuseaktsiisi tõstmise esimesed tulemused on kokku loetud. Kütuse müügis toimusid kardetud muutused, kuid kütuseaktsiisi tagasipööramist või edasise tõusuplaani tühistamist ei tule, kirjutas logistikauudiste toimetaja Tanel Raig mais ilmunud Logistika kuukirjas.
- Logistikauudiste.ee ja ajakirja Logistika toimetaja Tanel Raig. Foto: Meeli Küttim
Veofirmad tangivad Eestist väljaspool. Hiljuti avaldas TNS EMOR uuringu, mille järgi 49% transpordifirmadest on pärast Eestis toimunud kütuseaktsiisi tõusu asunud oma veoautosid tankima Lätis, Leedus või teistes Euroopa riikides. Arusaadav käitumine. Iga arvutada mõistev veofirma juht saab aru, et vähegi suurema autopargi puhul säästab Eestist väljaspool tankimine aastas mitukümmend tuhat eurot.
Eesti tanklates on järsult vähenenud diislikütuse tankimine. Nii Circle K Eesti (praegu veel Statoili kaubamärki kasutav jaemüüja), kui ka Alexela kinnitavad, et diislikütuse müük on nende jaamades järsult vähenenud. Üks osa on nendest tankimistest on liikunud piiri taha, kuid teise osa suhtes ollakse kindlad pettuste laines, kuna kütteõli müügimahud on kiires kasvutrendis. „Seda, et rasket kütteõli ka veokitesse tangitakse, võib ilmselgeks pidada: jätkuv kütteõli müügimahtude kasv ajal, mil välistemperatuurid soojenevad, ei anna alust arvata, et kütteõli vaid kütmiseks kasutatakse,“ on Alexela Oil juhatuse esimees Ain Kuusik põhjendanud ülimadala aktsiisimääraga raske kütteõli müügimahtude kasvu.
Valitsust jätavad transpordifirmade tankimised külmaks. Peaminister Taavi Rõivas ei pidanud Riigikogus arupärimisele vastates probleemiks transpordifirmade tankimist Eestist väljapool, öeldes, et Euroopasse sõitvad veofirmad on juba aastaid tankinud seal, kus kõige odavam. „Pigem on meie jaoks oluline, et oleks keskkonnasäästlik tarbimine ja Eesti maksusüsteem oleks tasakaalus,“ ütles Rõivas. Selles viimases võib valitsus Eesti rahva peale kindel olla, sest meil ei ole pääsu. Transpordifirmad võivad tankimised viia Eestist välja, kuid ülejäänud Eesti inimesed ja ettevõtted ei hakka autodega tankima sõitma teise riiki. Nad kiruvad valitsust ja tangivad. Riik on aga oma raamatupidamises plussis ja mida rohkem aktsiisi tõstab seda suuremaks pluss kasvab.
Loe SIIT, miks otsustas valitsus mitte toetada kütuseaktsiisi edasise tõusu peatamist. Autor: Tanel Raig, logistikauudised.ee toimetaja
Seotud lood
Transpordiettevõtjad on viinud pärast aktsiisitõusu tankimise Eestist väljapoole, sest ei näe konkurentsis püsimiseks teist võimalust.
Transpordisektor peegeldab väga hästi eri majandusruumides ja turgudel toimuvat, kuna seda mõjutavad riigi poliitika ning majanduskeskkonna muutused nii siseturul kui ka välisturgudel. Transport ühendab Eesti tööstust ning kaubandust Euroopa ja maailma majandusega.
Statoil Fuel & Retail annab soovituse enne järgmise nädala kütusaktsiisi tõusu sõidukiomanikel kütusepaagid täis tankida ja hoiatab, et Lätiga tekkiv kütusehinna erinevus viib nii transpordifirmade kui piirialade elanike tankimised Lätti.
Statoili andmetel on pärast kütuseaktsiisi tõusu tangitud Eestis sadu tuhandeid liitreid vähem diiselkütust. Ettevõtte mootorikütuste müügidirektori Meelis Miguri sõnul on selle põhjal reaalne, et transpordiettevõtete kütuse tarbimine väheneb Eestis kuni 40%.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.