Autojuhtide koolitussüsteem vajab muutmist

ERAA nõukogu liikme ja ASi Transring Tartu omanik Jaak Kivisild ütles, et parim kutseliste veoautojuhtide õpe toimub kutsekoolides. Sinna tuleks panustada, sest kutsekoolides on korralik tehniline baas ja head õppejõud, rääkis Kivisild. „Konkurss on seal 2,2 ühele kohale. Ma arvan, et ettevõtjad peaksid siin riiki survestama, et kutsekoolide õppesse tuleks täiendavaid vahendeid. See on koht, kus toimub korralik õpe,“ leidis ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu seevastu ei kinnitanud lubama riigilt täiendavat tellimust autojuhtide õppeks. „Riigi poolt on kutsekoolides 150 tasuta kohta. Nagu näha, on soov suurem,“ lausus Salmu. „Ma ei näe, et riik peaks sinna raha juurde panema. Küsimus on pigem, kuhu need lõpetajad lähevad,“ rääkis ta. „Pigem on vedajatele palve: minge võtke sealt koolist need õppijad ära,“ nentis ta.

Ta lisas, et ka Töötukassa koolitab autojuhte ja paari aastaga on tööjõuturule juurde tulnud üle 2500 autojuhi. „Ma ei ütleks, et meil on autojuhte vähe,“ leidis Salmu. Tema sõnul on pigem küsimus, miks autojuhiks õppijad ei lähe autojuhiks. Kui töötingimused on kehvad, logistika halvasti korraldatud ja tee peal saab politseilt kõige eest karistada autojuht, siis sellise mainega tööle ei soovitagi Salmu ütlusel minna.

Palgainfo arendusjuht Anton Kuznetski ütles, et nende uuringute järgi on töökoha vahetuse põhjustes viiendal kohal uue väljakutse otsimine. Kolmandal kohal on aga erialase koolituse võimalused. „Seega, kui otsite inimesi, siis vaadake laiemalt – näiteks naissoost kandideerijaid ja inimesi teistest valdkondadest, kes otsivad uusi väljakutseid. Lihtne on neid kaasata pakkudes neile koolitust ja väljakutset,“ lausus Kuznetski.

Ka RooliKool juhataja Timo Tapio Korhonen nõsutus, et peab mõtlema laiemalt, kuidas saada inimesi autojuhi erialale. „Praegu vaatame me ainult 18-25 aastaseid mehi. Mul koolitajana oleks väga ilus vaadata ka naisi koolitusel,“ lauaus Korhonen. Ta lisas, et naiste keskmine palk on meeste omast Eestis ka palju madalam. Seega oleks neile veoautojuhina pakutav palk ka väga ahvatlev ja hea võimalus. „Lihtsalt meie enda hoiak peaks muutuma,“ leidis ta.

Korhonen möönis, et autojuhtide täiendkoolituses on probleemid olemas. Sageli helistatakse ja tuleb vastata küsimusele, kui mitu tundi kestab 35-tunnine koolitus. Koolituste õppekavad on aastast aastasse samad ja kui autoijuht peab iga 5 aasta tagant käima täiendkoolitusel, siis on ta seda juttu juba kuulnud. Õppekavad peaksid muutuma paindlikumaks.

Korhonen ütles, et kui autojuhi ametikoolitus maksab 150 eurot ja pakutakse, et ilma kohalkäimiseta tunnistuse saamiseks makstakse 200 eurot, siis Soomes sellist pakkumist keegi vastu võtta ei julge. Korhonen rääkis, et Soomes koolitades ei saa kunagi olla kindel, millal astub sisse maanteeameti kontroll, kes vaatab, kellele ja mida ma räägin. Ma jään oma koolitusloast ilma, kui ei ole seal kohal inimesed, kes peavad olema. „Soomes ei ole inimesed ausamad, kuid nad kardavad,“ selgitas ta.

Jaak Kivisilla sõnul peaks kõik paika panema turg. Aga Eestis on tema sõnul tegemist väärastunud turusituatsiooniga, kuna paljud veofirmad on huvitatud, et nende autojuht kordagi ära ei käiks – maksad lihtsalt raha ja saad tunnistuse. Koolitusfirmadele esitatavad nõuded sooviti sissekirjutada uude Autoveoseadusesse. Kivisild avaldas lootust, et paari päeva pärast laetakse uus seadus eelnõude süsteemi ülesse ja sealt on näha, kas vedajate ettepanekutega koolitusturu reguleerimiseks on arvestatud.