Ühendus „Avalikult Rail Balticust“: Rail Balticu trass on juba otsustatud?

Järgneb kodanikuühenduse „Avalikult Rail Balticust“ pressiteade.

Neljapäeva  (14.05.14) hilisõhtuses ETV valimisstuudios lausus Riigikogu majanduskomisjoni esimees, Reformierakonna poliitik Kaja Kallas, et Rail Balticu Harjumaa trassikoridor on valitud ja see läbib kavandamisel olevat Nabala looduskaitseala. (http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=148830 järelkuulatav ajaribal alates 01.12.40).

RailBalticu trassikoridori lõplik valik peaks tegelikult toimuma alternatiivide lõpliku võrdluse tulemusel. Tekib küsimus, kas tõesti on võimalik, et tegelikult on trassikoridor juba enne trassialternatiivide lõplikku võrdlevat esitlust poliitiliselt kokku lepitud või oli siiski tegu eksitusega?

Rail Balticu trassivalik Harjumaal on keeruline: vaatamata Keskkonnaministeeriumi  vastuseisule planeeriti kõik trassikoridorid juba algselt piirkonda, mis läbib potentsiaalset looduskaitseala. Seejuures torkab silma RB planeeringute konsultandi OÜ Reaalprojekti juhi Mikk Reieri avalikul arutelul väljendatud üleskutse, et kodanikud avaldaksid meelt Nabala looduskaitseala läbimise poolt.

„Reieri väljaütlemise valguses  tekib mure, kas ikka toimub objektiivne trassialternatiivide võrdlemine,“ lausus eile Riigikogus toimunud Rail Balticu toetusgrupi koosistumisel Saku vallavolikogu esimees Tanel Ots.

Tanel Ots lisas, et vallajuhtide poolt välja pakutud ringtee äärde jääva trassikoridori idee oli luua olukord, kus raudteest oleks inimestele reaalne kasu, kui tulevikuprojektide raames saaks samasse koridori tuua ka kohaliku raudtee. 

Riigiressursside Keskuse juhi Teet Saarepera kinnitusel eelistaksid ka mitmed äriringkonnad antud koridori just võimaliku reisijateveo potentsiaali tõttu. „Ringtee on koht, kus raudteest võiks inimestele kasu olla ja paraneks tööjõu liikuvus. Tark on planeerida erinevad joontakistused samasse koridori, et nende mõju oleks minimaalne.“

„Kummaline on väide, et Nabalat läbivad trassikoridorid lõhuvad looduskeskkonda, aga säästavad samal ajal inimesi,“ rääkis Vaida asula vanem Karin Vainomäe. „Näiteks Nabalasse suunduvad potentsiaalsed kaks trassikoridori külgnevad Vaida asulaga mõnesaja meetri kauguselt, meil elab peaaegu tuhat inimest. Ka nende trasside puhul paiknevad looduse ja inimkeskkond koos, ei ole nii, et Nabalat läbivad või paunadena ümber kulgevad tassid soode keskel kedagi ei puuduta. Inimese ja looduse taoline vastandamine, mis peaks näitama, et Nabalat läbivate trasside lähedal inimesi ei ela, ei ole õigustatud.“

Tanel Ots osutas, et Nabalat läbivad trassid läbivad ka Lagedi aleviku, kus elab samuti 1000 inimest ja poolitab mitmed hinnatud elukeskkonnana tuntud hajakülad Rae, Kohila ja Juuru vallas.