Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on arvutanud kokku palju Rail Balticu Harjumaa trassi osad maksma läheks ja mis on nende sotsiaal-majanduslik mõju.
Peaminister Taavi Rõivas ütles mõne nädala eest valitsuse pressikonverentsil, et ei tasuks maha kanda Rail Balticu trassivarianti 12A, mis rajatakse praeguse raudtee asemele, kuid MKM-i arvutuste kohaselt oleks see aga üks kallimaid variante, vahendab
ERR artiklit
Eesti Päevalehest.
Ajalehe andmeil hõlmavad arvutused raudtee reisijate- ja kaubaveo ajakulu ning raudtee hooldus- ja keskkonnakulusid.
Näiteks, kui raudtee pikeneb mingite õgvenduste tõttu ühe kilomeetri võrra, kaasneb sellega 30 aasta lõikes teatud kulu ühiskonnale, näiteks pikeneb sõiduaeg, pikemat teelõiku on kallim hooldada jne.
Trassi 12A puhul oleks vaja läbida mitu asulat ja mööduda Ülemiste järvest, kuid linna tingimustes on ehitamine kallim, sest on vaja eri tasanditega ristmikke, leevendusmeetmeid jne.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Rail Balticu projektijuhi Indrek Sirbi sõnul seisab Rail Balticu projekt suuresti selle taga, et keskkonnaministeerium ei ole heaks kiitnud projekti keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) programmi.
Eile kohtusid raudteeühenduse Rail Baltic juhtkomitee ja töögrupp, kes otsustasid saata trassivalikute analüüsi maavalitsustele kommenteerimiseks.
Riigikogus toimunud Rail Balticu toetusrühma koosolekul ütles Rail Balticu projektijuhi Indrek Sirp, et praeguse projekti raames Pärnu kaubajaama ei tule.
Kodanikeühendus Avalikult Rail Balticust taunib valitsuse sekkumist raudtee rajamise planeerimisprotsessi Harjumaal.
Euroopa transpordisektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega, mis on seotud rangemate regulatsioonide ja kasvava vajadusega keskkonnasõbralikkuse järele. UTA Edenred pakub lahendusi, mis aitavad autoparkidel paremini toime tulla nii digitaalse halduse kui ka kütusekulu optimeerimisega.