Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Rail Balticu projektijuhi Indrek Sirbi sõnul seisab Rail Balticu projekt suuresti selle taga, et keskkonnaministeerium ei ole heaks kiitnud projekti keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) programmi.
Sirbi väitel ei anna keskkonnaministeerium KHS programmile heakskiitu, kuna nõuavad Nabala plaanitavat looduskaitseala läbiva trassivariandi eemaldamist. „Siis on lubanud heaks kiita,“ ütles Sirp täna toimunud Rail Balticu hetkeseisu tutvustaval briifingul. Tema väitel on MKM püüdnud lähtuda Nabala trassi puhul raudtee paigutamisel, et loodusele tekitataks võimalikult vähe kahju. „Seni pole aga keskkonnaministeeriumil olnud muud seisukohta, kui et unustage ära, Nabala pole üldse võimalik,“ nentis Sirp.
Sirbi ütlusel peab Nabala eemaldamise kohta võimalike trassivariantide hulgast otsustama valitsus. Kuni valitsus ei ole vastavat otsust teinud, siis liigutakse samamoodi edasi, kinnitas Sirp. Tema sõnul on eesmärk anda otsustajatele võimalikult adekvaatne info kõikide trassivariantide kohta. Ega me ei pea raudteed just läbi Nabala viima, kuid me ei näe ka põhjust, miks peame selle variandi juba enne välistama kui KSH ei ole valmis, rääkis Sirp. Me ei saa anda piisavalt adekvaatset infot valitsejatele, kui peame selle trassivariandi juba enne KSH lõppu välja võtma, lisas ta.
Temaga nõustus ka Rail Balticu projekti KHS juhtivekspert keskkonnamõjude hindaja Heikki Kalle. „Ega meil ei ole veendumust, et rong saaks Nabalast läbi minna. Aga me ei saa ka poole pealt seda võimalust KHS programmist välja võtta,“ oli Kalle seisukoht.
Samas on praeguseks teada, et majanduslik-tehniliselt ja inimkeskkonna mõjudelt kõige soodsamad trassivariandid kulgevad risti üle kavandatava Nabala kaitseala. Trass läbiks kaitseala 300 meetri ulatuses, ehk kaitseala pindalast jääks kavandatava raudteemaa alla 0,5%.
Kuigi keskkonnaminister on eelmisel aastal öelnud, et ükski rong läbi Nabala ei lähe on Sirp seisukohal, et valitsuses on veel ministreid. „Las arutavad,“ leidis ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ootab praegu KSH programmi osas keskkonnaministeeriumi vastust, et oleks võimalik töödega edasi minna. Kui keskkonnaministeerium annab programmile heakskiidu, siis saab edasi minna eskiislahenduse koostamisega, mille avalikustamine peaks algama aasta lõpus. Planeeringute kehtestamiseni loodab ministeerium jõuda 2016. aasta mais.
Rail Baltica ajagraafik
Trassivariantide võrdlustulemuste tutvustused - mai-juuni 2014Eskiislahenduse koostamine, kooskõlastamine ametkondadega, täiendamine; tehniliste uuringute ja projektidega alustamine - juuni-november 2014Eskiislahenduse avalikustamine - detsember 2014Planeerimisettepaneku koostamine, kooskõlastamine - jaanuar - juuni 2015Planeeringu vastuvõtmine maavanema poolt - august 2015Planeeringu avalik väljapanek, arutelud, täiendamine - november 2015Planeeringu järelevalve siseministeeriumis - detsember 2015 - aprill 2016Planeeringu kehtestamine; projektide valmimine - mai 2016
Seotud lood
Eile kohtusid raudteeühenduse Rail Baltic juhtkomitee ja töögrupp, kes otsustasid saata trassivalikute analüüsi maavalitsustele kommenteerimiseks.
Peaminister Taavi Rõivas kohtus täna Leedus peaminister Algirdas Butkeviciusega, kellega rääkis Rail Balticu projektist.
Kodanikeühendus Avalikult Rail Balticust taunib valitsuse sekkumist raudtee rajamise planeerimisprotsessi Harjumaal.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on arvutanud kokku palju Rail Balticu Harjumaa trassi osad maksma läheks ja mis on nende sotsiaal-majanduslik mõju.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.