Eesti riigile kuuluva raudtee-kaubaveoettevõtte EVR Cargo juhi Ahto Altjõe sõnul oli mullune veomahtude vähenemine ebameeldiv areng.
EVR Cargo veomahuks möödunud aastal kujunes kokku 15,9 miljonit tonni, jäädes ülemöödunud aastale alla 13,5 protsenti.
Altjõe sõnul pole viimasele viiele aastale tagasi vaadates põhjust siiski tulemuse üle nuriseda. "2009. aastal oli EVR Cargo veomaht vaid 11 miljonit tonni ning järgneval aastal pisut üle 13 miljoni tonni, vahepealsed mahukad projektid kasvatasid 2011. ja 2012. aastal veomahud üle 18 miljoni tonni, mida paraku ei õnnestunud mullu korrata," märkis ta pressiteates.
EVR Cargo kogumahtu mõjutas olulisel määral ka Valgevenest pärinevate naftasaaduste veo märkimisväärne vähenemine. Lisaks kehtivad Eesti suunal endiselt veoplaanide ja läbilaskevõime osas piirangud.
"Viimastel aastatel suurt mõju avaldanud Venemaa üldine transpordipoliitika, mis seab prioriteediks kaupade vahendamise läbi enda sadamate, jätkub kindlasti ka edaspidi," ütles Altjõe. Ta tõi näiteks lähinaabruses asuva Ust-Luga sadama, kus veomahud on vastupidiselt üldisele trendile suurenenud viimase aastaga 35%, enam kui 60 miljoni tonnini aastas.
Konteinervedude veomaht kasvas eelmisel aastal rekordilise 62 000 konteinerühikuni (TEU), suurenedes ülemöödunud aastaga võrreldes 27%. Peamised sihtkohad olid mullu Moskva ja Kaluuga Venemaal, teistest sihtmaadest andsid olulise panuse vedu Afghanistani, Usbekistani, Kõrgõstani ning Kasahstani.
"Eesti sadamad ja vedajad võistlevad konteinervedudes väga tihedas konkurentsisituatsioonis Venemaa enda sadamatega Peterburis ja Ust-Lugas ning samuti ka Kotka sadamaga Soomes, Riia sadamaga Lätis ja Klaipedaga Leedus," sõnas Altjõe.
Möödunud aastal vedas EVR Cargo raudteetsi kõige enam mineraalseid vedelaid kütuseid, mille kaubaveomaht ulatus 6,7 miljoni tonnini, vähenedes aastaga 12%. Põlevkivi veomaht vähenes 14%, 3,03 miljoni tonnini, väetiste vedu 4%, 2,99 miljoni tonnini, keemiakaupade vedu vähenes aastaga 42%, 1,1 miljoni tonnini ning puistekaupu veeti 11% vähem, kokku 0,8 miljonit tonni.
Mineraalsete tahkete kütuste vedu seevastu suurenes 52%, 0,28 miljoni tonnini. Transiitvedu moodustas kogu kaubaveomahust mullu 10,25 miljonit tonni, ehk ligi 65%.
Lähte- ja sihtriikidest on olulisim jätkuvalt Venemaa, kust saabus või kuhu saadeti 7,4 miljonit tonni kaupa, jäädes ülemöödunud aastaga samale tasemele. Läti suunal liikus kaupu edasi-tagasi 1,39 miljonit tonni, suurenedes aastaga 42%. Kaubavahetus Kasahstaniga kasvas 9%, 1,36 miljoni tonnini ning Leeduga 15%. Valgevene suunal vähenes kaubavedu koostööprojekti lõppemise tõttu 64%, 1,1 miljoni tonnini.
Mullu iseloomustas raudteevedusid EVR Cargo teatel üleüldine mahtude langus – 11 kuu tulemuste põhjal olid veomahud Läti Raudteel vähenenud 9%, Leedu Raudteel 3% ja Vene Raudteel 3%.
"Alanud aasta peamisteks eesmärkideks on hoida kaubaveomahte mullusega samal tasemel, jõuliselt arendada konteinervedude segmenti ning uuendada kiiresti amortiseeruvat manöövervedurite parki," lisas Ahto Altjõe.
Eesti Raudteest eraldunud tütarettevõtte EVR Cargo ülesandeks on raudteeveo-ettevõtjana kaubavedude teostamine klientidele ning vagunite ja vedurite rentimine. Ettevõtte koosseisu kuulub ka veeremi remondi ja hooldusega tegelev Tapa Depoo ning mitmed veeremi tehnohooldepunktid üle Eesti.
Seotud lood
Eesti riigile kuuluv raudteeveo-ettevõte EVR Cargo vedas läinud aastal kokku 18,4 miljonit tonni kaupa, mis tähendab mahtude 1,7% tõusu.
EVR Cargo investeerib tänavu 39,93 miljonit eurot, millest enamus läheb uute manöövervedurite soetamiseks.
EVR Cargo veomaht ulatus veebruaris 1,42 miljoni tonnini, vähenedes eelmise aasta veebruariga võrreldes 5,4 protsenti.
EVR Cargo veomaht ulatus jaanuaris 1,59 miljoni tonnini, mis on küll viimase 11 kuu parim tulemus, kuid jääb 18,5% alla möödunud aasta jaanuari rekordtulemusele, teatas ettevõte.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.