Eesti ja Läti on jätnud meie üliolulise transpordikoridori ehk Via Baltica arendamise unarusse, see-eest saavad leedulased paari aasta pärast uhkelt öelda, et Kaunasest algab Euroopa, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
- Tallinna-Pärnu maanteel on küll lõike, mida ehib ELi kui rahastaja lipp, ent kiirteelõigud meie olulisimal ühendusteel Euroopaga puuduvad. Foto: Erik Prozes / Äripäeva arhiiv
“Aga need, need on ju lihtsalt suurepärased!” Sedavõrd hämmastunud pilku polnud ma ammu näinud, kui vastuseks minu poolt pooleldi viisakusest esitatud küsimusele, kuidas külalised Eestist jäid rahule siinsete teedega.
Tõepoolest, paljud, kes enda teada saabuvad siia, kuulu järgi vähearenenud Lõuna-Euroopasse, on kohale jõudes ning siinseid kiirteid nähes enam kui üllatunud. Ja põhjust on – laudsiledad ning imelisi vaateid merele ja mägedele pakkuvad kiirteed ühendavad tervikuks mitte ainult riiki ennast, vaid ka riiki muu Euroopaga. Kvaliteet annab sageli silmad ette isegi Saksamaale, keda keskmine eestlane miskipärast alati kõiges etaloniks peab (ehkki parimad kiirteed Euroopas on hoopiski Hollandis ja Luksemburgis).
Nii polegi imestada, et kui külaliste lahkudes uurin, mis enim meelde jäi, siis eriti “vana kooli mehed” mainivad pea alati kiirteid. Koos ohkega, sest enamasti tuleb seejärel jutuks Eesti.
Poleemika teede osas lõpetatud, siirdume lennujaama ning sealset tablood ja lõputuna näivat lendude nimekirja vaadates tabab lahkuvaid külalisi tavaliselt viimane kulmukergitus: “Kas siit tõesti käib nii palju otselende”? “Küll see elu teil siin “mahajäänud Lõunas” on ikka mugav – tahad, põrutad kiirteel, kuhu vaid soovid, tahad, lendad otse ja omadega!”.
Aga hämming tabab ka kohalikke, kui reisimuljeid vahendan – “Kiirteed ja otselennud, need pole ju midagi erilist, kas siis teile on?” – kommenteeris üks siinne paljureisinud tuttav.
Ryanair lõi kaane maha
Vahemere vaatlus
Lauri Vahemeri on endine ametnik ja konsultant, keda töö ja elumere lained on paisanud nii Vanasse kui Uude Maailma. Neil päevil toimetab ta peamiselt Lõuna-Euroopa riikides. Äripäeva rubriigis "Vahemere vaatlus" jagab ta kogemusi ja tähelepanekuid riikide ning rahvaste eripärast ning kõrvutab neid Eestiga.
Seotud lood
Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis saatis koos transpordi- ja kommunikatsiooniminister Marius Skuodise ning põllumajandusminister Kęstutis Navickasega Euroopa Komisjoni juhtidele ühise kirja, milles tegi ettepaneku tugevdada transpordikoridori Ukraina ja Balti riikide vahel, et tagada Ukraina teravilja alternatiivne ekspordikanal.
Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul peab automaksu kehtestamisel sellest saadav kasu olema nähtav ka teede kasutajatele, mis tähendab, et vähemalt osa uue maksu laekumistest tuleb investeerida teedevõrgu arendamisse.
Taristuettevõte Verston paigaldas pilootprojekti raames Fibenoli Imavere katsetehase territooriumile asfaltsegu, mille tootmine ja paigaldamine on oluline teetähis süsinikuneutraalsuse suunal: naftast toodetud bituumen on kuni 25% ulatuses asendatud Fibenoli poolt puidujääkidest toodetud ligniiniga, asfaltsegu tootmisel ja materjali transpordil kasutatati taastuvtoorainetest diislikütust.
Riigi teehoiukava 2023-2026 eelnõus seisev kavatsus taotleda Euroopa Komisjonilt kahe põhimaantee väljaehitamise tähtaja pikendamist aastani 2050 on riigi teedevõrgu arendamise niigi tumedaid perspektiive arvestades lubamatu, teatab Eesti Taristuehituse Liit.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.