Eesti laevad on jätkuvalt Paris MoU lipuriikide valges nimekirjas

Riigilaevastik koos Kliimaministeeriumiga on otsustanud teha muudatusi läbi kukkunud 5. parvlaeva projektis, et tagada ehituskulude püsimine esialgses eelarves - uus laev saab olema väiksem, kuluefektiivsem ning peaks valmima 2026. aasta sügiseks.

Läänemere siledas vees seisab ankrus naftatanker Oneiroi. Hiljuti vedas ta Vene naftat Primorskist Indiasse, seejärel tiirles Araabia Ühendemiraatide, Sri Lanka ja Egiptuse vahel. Nüüd seisab ta teiste tankerite seas Eesti ranniku lähedal, oodates järjekorras, et siseneda jälle Venemaa sadamasse.

Transpordiameti andmetel on Eestis registreeritud ca 35 000 väikelaeva, samuti näitab rekordilist kasvutrendi väikelaeva juhilubade väljastamiste arv. Meie 243 sadamas on väikelaevadele kaikohti umbes 3500. Suurem liiklus vees, kaikohtade nappus ja meie madalad veekogud toovad kaasa kahjusid, millega sageli ei arvestata.

Eesti merepiiri seiresüsteemi seadmed hakkavad jõudma oma planeeritud tööaja lõppu, mistõttu korraldas Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) hanke, et mereside jaoks kriitilise tähtsusega infrastruktuuri uuendada. Hanke võitis Cybernetica, uued süsteemid antakse RIKS-ile üle 2025. aasta juulis.

Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.