Tööjõupuuduse kasv on konkurentsitult suurim veonduses ja laonduses
Kui vabade töökohtade osakaal Eestis keskmiselt on aastaga langenud 8,7%, siis veonduses ja laonduses on see vastupidiselt hoopis kasvanud ja seda koguni 94,8%, ehk ligi kaks korda, selgub Statistikaameti värsketest tööjõuliikuvuse andmetest.
Sektori vabade töökohtade arvu mõjutab enim veokijuhtide puudus. Foto: Shutterstock
Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 12 040 vaba ametikohta, mida on 8,7% vähem kui eelneval aastal samal ajal. Veonduses ja laonduses on olukord aga totaalselt vastupidine: kui mullu kolmandas kvartalis oli sektoris vabu töökohti 542, siis tänavu kolmandas kvartalis juba 1056, ehk 94,8% rohkem.
Võrreldes 2021. aasta sama perioodiga on Eesti eksport endistesse NSVL riikidesse tänavu 9 kuuga kasvanud kaks korda rohkem, kui on kahanenud eksport Venemaale. Kasahstani eksport on suisa kümme korda suurem kui kaks aastat tagasi.
Kui Eestis keskmiselt langes keskmine brutopalk kolmandas kvartalis võrreldes kvartal varasema ajaga 60 eurot, siis veonduses ja laonduses oli langus poole võrra suurem, ehk 89 eurot. Aastaga on keskmine brutopalk sektoris siiski 145 euro võrra kasvanud, Eestis keskmiselt oli kasv 171 eurot, selgub Statistikaameti värskest palgastatistikast.
Kui Eestis tervikuna on siiline palgalõhe kasvanud veelgi suuremaks ja seda mõistagi meeste kasuks, siis on vaid üks valdkond, kus naised teenivad meestest rohkem: veondus ja laondus.
"Jõulist taastumist kuskilt ei paista," nendivad konservatiivselt sügisesse vaatavad logistika- ja veofirmad, kes tunnevad impordi-ekspordi kahanemise statistikat oma töös vahetult, kirjutab Äripäev.
Sel nädalal sai jõudis avalikkuse ette 8. aprillil 2025 toimuva Laoseis 2025 konverentsi programm, mis keskendub suures osas kogemuslugudele: kokku on laval seitse kasutajalugu nutikate tehnoloogiate ja lahenduste rakendamisest laondussektoris.