Tööandjad seavad automaksu vajalikkuse küsimärgi alla
Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on ebaselge nii plaanitud automaksu eesmärk kui selle kehtestamise möödapääsmatu vajadus. Mõõdetavate keskkonnaalaste eesmärkideta pole automaksu keskkonnamaksuna esitlemine tõsiseltvõetav.
Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas. Foto: Raul Mee
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas rõhutas rahandusministeeriumile saadetud vastuses, et Eesti ettevõtjaid ja tarbijaid tabavad lähiajal niigi mitmed kulusid ja inflatsioonitaset suurendavad maksutõusud. Samal ajal on Eesti majandus langenud viis kvartalit järjest, tööpuudus kasvab ja ettevõtete konkurentsivõime eksporditurgudel on tõsise surve all.
Autoettevõtete Liit ja Taristuehituse Liit saatsid rahandusministrile omapoolsed ettepanekud automaksu rakendamise osas. Arusaadavalt seisavad liidud ettepanekutes eeskätt oma liikmete huvide eest, kuid on ühel meelel selles osas, et juhul kui see maks tõepoolest kehtestatakse, peaks arvestatav osa sellest suunatama teedeehitusse.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus Rahandusministeeriumi poole ja tõi enda hinnangul välja väga olulised ja põhimõttelised küsimused, millele tuleb leida vastus enne kui ministeerium hakkab koostama mootorsõidukimaksu seaduseelnõud.
14. augusti hommikuse seisuga ületas automaksu vastase petitsiooni digiallkirjade arv 50 000 piiri, sellest piisaks kaheksa koha saamiseks Riigikogusse.
Praegusel kujul automaks ei vähenda Eestis autostumist, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis aastaid autoäris tegutsenud ja täna automüügi tarkvara arendava Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Sel nädalal sai jõudis avalikkuse ette 8. aprillil 2025 toimuva Laoseis 2025 konverentsi programm, mis keskendub suures osas kogemuslugudele: kokku on laval seitse kasutajalugu nutikate tehnoloogiate ja lahenduste rakendamisest laondussektoris.