Õliühing: naftakärpe mõjud jõuavad Eesti tanklatesse

Pühapäeval teatas OPEC+ suurest, üle 1,1 miljoni barrelini ulatuvast päevasest tootmiskärpest, mis aasta teises pooles tõuseb 1,6 miljoni barrelini.

Õliühingu juht Mart Raamat ütles, et lisaks sellele, et kärbe tuli turgudele täieliku üllatusena, oli pretsedenditu ka poliitika muutmisest teatamise viis, sest tavapäraselt teavitatakse turge sellistest olulistest otsusest pärast kartelli organiseeritud koosolekuid.

"Praegune nõrgalt koordineeritud tootmiskärpe plaani avalikustamine näitab, et OPEC+-il oli otsusega tuli takus," leidis ta meediale saadetud kommentaaris.

Raamat ütles, et kui aasta alguses püsisid nafta maailmaturuhinnad stabiilselt tasemel, mida võis lugeda tootjariikidele sobivaks, siis paaril viimasel nädalal tabas panganduskriisi varjus hinnasula ka musta kulda.

"Nii testis Brenti toornafta hinnaindeks isegi 70 dollari piiri – turuosalised hindasid riske maailmamajandusele, ja sellest tulenevalt ka naftahinnale, kõrgeks. Sellest tulenevalt põhjendasid naftatootjad äkilist tootmiskärbet arusaadavalt sooviga tagada turgudel hinnastabiilsus," kommenteeris ta. Tootmiskärped kuulutati välja 2023. aasta lõpuni, mis lisab Raamatu sõnul turgudele pikaajalist hinnasurvet.

Maailma Energiaagentuur ja teised analüütikud on tema sõnul hinnanud, et selle aasta teises pooles jõuavad naftaturud arvestatavasse defitsiiti ja iga barrel, mis maailmaturult ära viiakse, ajab nõudluse-pakkumise veel enam tasakaalust välja.

"Siiski tasub silmas pidada, et kuna osad OPEC+ riigid toodavad juba praegu alla oma tootmiskvoodiga määratud sihttasemete, siis füüsiliselt tegelikult hirmutatud mahus tootmine ei vähene. Lisaks ei jõua Venemaa lubatud 500 000 barreli mahus tootmiskärbe täielikult maailma naftaturgudeni, sest väheneb hoopis kodumaise rafineerimissektori tarbimismaht," selgitas ta.

Raamatu sõnul on küsitav ka nõudluse väljavaade, sest läänemaailma naftanälga piirab ebakindlus majanduses ja keskpankade jõuline intressipoliitika.

"Ometi hindasid analüütikud, et käesoleva aasta teises pooles jõuab naftanõudlus rekordini ja valitsevaks narratiiviks on olnud Kagu-Aasiast ja Hiinast tuleneva tugeva nõudluse kasvu mõju. Hiina jõulise taastumise ja taasavamise loos tekivad aga esimesed mõrad, sest esmaspäeva hommikul avaldatud andmed kohalike tootmisettevõtete tellimuste kohta näitasid, et üllatuslikult jäi märtsis „maailma tehase“ tootmismaht veebruariga samale tasemele. Igal juhul hindavad analüütikud, et tootmiskärpel võib olla kuni 10-dollariline mõju naftahindadele. Esmaspäeva hommikul on Brenti toornafta hinnad juba rallinud 5% või 4 dollari võrra," märkis Raamat.

Millal jõuab naftahindadest tulenev lõpptoodete hulgihindade tõusu mõju Eesti tanklatesse on Raamatu sõnul praegu veel keeruline prognoosida. Siiski soovitas Raamat tähele panna, et kui viimati langetati Eestis jõuliselt tanklahindu 17. märtsil, siis pärast seda on mootoribensiini hulgituru hinnad tõusnud pea 10% ning erinevalt naaberriikidest pole see meile tanklatesse veel jõudnud.