Kütusesektor manitseb: aktsiisidega ei mängita!

Õliühingu tegevjuht Mart Raamat sõnas, et ühingu eesmärgiks on riigijuhtidele anda adekvaatne ülevaade ja vajalikud andmed kaalutletud otsuse tegemiseks kütusepoliitika tuleviku osas.

„Näeme suure riskina, et poliitikutel näpud sügelevad aktsiisitõusu abil eelarveauku lappima asuda. Viimaste aastate andmed kütusetarbimise kohta näitavad aga, et mingit eelarvelisa sellest ei tuleks – pigem kaotaks. Kindel kaotaja oleks aga Eesti majandusseisund,“ selgitas Raamat kütusesektori argumente.

Õliühing toob oma pöördumises välja, et aktsiisitõusu korral suureneks taas kütuse piirikaubandus ja kodumaine veondussektor kaotaks märgatavalt konkurentsipositsioonis.

„Aktsiisilangetus võimaldas maantee kaubavedajatel kasvatada eksporditulu 200 miljoni euro võrra aastas. Välisvedajalt võideti tagasi koduturgu, samuti suurendati rahvusvaheliste vedude konkurentsivõimet,“ selgitas Raamat aktsiisipoliitika mõjusid veondusele. „Just meie kodumaine ettevõte on suuresti 120 miljoni liitri võrra kasvanud diislikütuse tarbimise taga – need maksud sõidaksid aktsiisitõusu korral taas Lätti,“ hoiatas Raamat.

Teisalt rõhutab kütusesektori esindaja ka seda, et aktsiisitõusust kui kliimapoliitilisest meetmest rääkimine on avalikkuse eksitamine. „Perioodil 2016-2019, kui meil kehtis naabritest kõrgem aktsiisimäär, siis suurenes läbisõit maanteedel nii sõiduautode kui ka veokite osas. Lihtsalt siis asendasid Eesti veokeid võõraste numbrimärkidega masinad. Mingit kliimajalajälje vähenemist ei toimunud – lihtsalt tulu viidi rumala aktsiisitõusuga Eestist välja,“ nentis Raamat.

„Meie senised kõrged kütusemaksud ei ole pannud ka eraisikuid keskkonnasäästule mõtlema – Eesti autopark on ELi kõige saastavam. See on lihtsalt utoopiline unenägu, kui poliitikud räägivad aktsiisipoliitika positiivsest kliimamõjust,“ oli Õliühingu tegevjuht kriitiline Eesti senise poliitika osas.

Mart Raamat tõi samas välja, et kõrged kütusemaksud mõjuvad proportsionaalselt palju valusamalt just vaesemate lastega perekondade rahakotile. „Statistikaameti andmed näitavad, et maal elavad vaesemad pered peavad kaks korda rohkem kütusele kulutama kui Tallinna rikkamad pered. Aktsiisitõus ainult suurendaks ebavõrdsust ja selle korral mingist inimeste toimetuleku toetamisest rääkida ei ole lihtsalt võimalik,“ selgitas Raamat maksutõusu sotsiaalseid tagajärgi.