Värskelt vastu võetud 2022. aasta riigieelarve viitab selgelt, et Eesti riik ei suuda ka lähiaastail täita oma arengustrateegiaid ja investeerimiskavasid ning riigi enam kui 700 miljoni suurune investeerimisvõlg Eesti teedesse paisub kiiresti edasi, märgib Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei.

- Eesti riigiteede remondivõlg on juba üle 700 miljoni euro ning samamoodi jätkates jõuab arendusvõlg 2030. aastaks 2,159 miljardi euroni. Foto: Raul_Mee
„Reaalsus on see, et kui 2021. aastal oli riigi teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks teehoiukava järgi kokku 244 miljonit eurot, siis 2022. aastal langeb sama summa teehoiukava kohaselt 206 miljoni euroni ning sealt edasi aastatel 2023 ja 2024 juba 149 miljoni euroni," selgitas Trei, kelle sõnul mõjutavad teedevõrku tegemata jäävad investeeringud ennekõike Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja inimeste võimalusi elada suurtest tõmbekeskustest väljaspool.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti logistikasüsteem on tänu oma strateegilisele asukohale, arenenud taristule ja digilahendustele üks tõhusamaid Baltimaades. Riik ühendab Põhja- ja Ida-Euroopa turge, pakkudes hästi toimivat maantee-, raudtee-, mere- ja õhutranspordi võrgustikku.