IRU: Euroopas on peatselt ligi pooled veokid ilma juhita

IRU liikmete ja seotud organisatsioonide hulgas 2018. aasta oktoobrist 2019. aasta jaanuarini korraldatud küsitlus tõi välja autojuhtide 21protsendilise puudujäägi kaubaveosektoris ning 19protsendilise bussiveonduses. Probleem süveneb, nii et vastavalt 2019. aastal toimuvale nõudluse kasvule ennustatakse mõlemas sektoris juhtide defitsiiti kuni 40%.

IRU tegevdirektor Boris Blanche toonitas, et transpordiharu vajab viivitamatut ja otsustavat tegutsemist juhtide puudujäägiga tegelemiseks. “Probleemi omapead jätmine avaldab tõsist mõju Euroopa majandusele ning viib kulude kasvuni ettevõtete, tarbijate ja reisijate jaoks. Ometi ei ole sel erialal võimalustest puudust. Muu hulgas on meie uurimused leidnud, et tööga rahulolu on kõrge, sest ainult 20% küsitletud juhtidest väljendasid mingil viisil rahulolematust oma tööga.”

IRU uuringute järgi usub 57% mees- ja 63% naisjuhtidest, et elukutse kehva kuvandi põhjustab ebameeldiv värbamine. 79% juhtidest arvab, et juhipuuduse üks peamisi põhjusi seisab naiste selle elukutse juurde meelitamise raskuses. Seda kinnitavad rahvusvahelise transpordifoorumi (International Transport Forum) andmed, mille järgi naised moodustavad vaid 2% Euroopa kutselistest autojuhtidest. 70% 25 kuni 34 aasta vanustest juhtidest aga peab juhtide defitsiidi üheks peamiseks põhjuseks noorte värbamise keerukust. Juhtidest 76% leiab, et töötingimused, ning 77%, et pikaajalised kodust eemalviibimised tõrjuvad paljusid selle elukutse omandamisest eemale.

Pealegi kannatab majandusharu tööjõu vananemise all. Euroopa kaubaveofirmade suuremas osas töötavad juhid keskmise vanusega 44 aastat, reisijateveosektoris töötavad juhid on aga keskmiselt koguni 52aastased.

Boris Blanche’i sõnul peab IRU tegema üldisi jõupingutusi negatiivsete eelarvamuste kõrvaldamiseks ja parandama elukutse mainet. “Samal ajal peavad majandusharu kõik omanikud töötama selle sektori töötingimuste parandamise suunas. Juhtide kohtlemine peab paranema, samuti tuleb luua sobiv ja piisav taristu ning abivahendid. Et saada majandusharusse uut ja mitmekesist tööjõudu, sealhulgas suurendada noorte ja naiste osa, tuleb kogu sektoris rakendada uut, hõlmavamat värbamispoliitikat.”

Ülaltoodud ülesannete lahendamiseks on IRU teinud tihedat koostööd oma liikmetega, et luua tegevusplaan lühiajaliste, keskmiste ja pikaajaliste meetmetega.

IRU on selle suunas ka samme astunud, muu hulgas kogunud ettevõtete andmeid leidmaks tõsiasju ja jälgimaks suundumusi. IRU käivitas ühisinitsiatiivi Euroopa kaubasaatjate nõukoguga (European Shippers Council, ESC), et arendada välja ühised põhimõtted juhtide kohtlemise parandamiseks laadimiskohtades. Samuti on IRU loonud juhtide koolitamise seadusandlusele ja tõhususele suunatud ekspertgrupi.

IRU loob võrgu “Naised transpordis” (Women in Transport Network), mis on sihitud transpordisektoris töötavate naiste üha suurenevale hulgale ning esindab neid kõigil töötasemetel, kuid reklaamib ka naistele transpordisektorit kui huvitavat tööpõldu. See annab oma panuse sellistesse ettevõtmistesse nagu auhindade loomine nii naisjuhtidele kui ka töötajate värbamise, kaasamise ja hoidmisega kõige paremini toimetulevatele ettevõtetele.

IRU peadelegaat Matthias Maedge hoiatab, et juhtide puudus tekitab transpordiettevõtetele juba praegu tõsist peavalu, mõjutades ka nende teenustest sõltuvaid inimesi ja ettevõtteid. “Kahjuks muutub see tulevikus veel hullemaks. Me ei tohi lasta end lollitada jutust, nagu lahendaks automatiseerimine selle probleemi. Autoveondusel on täieliku automatiseerimiseni veel tükk maad minna, ja selle osaline rakendamine, mida praegu näeme, nõuab senisest üha rohkem erinevate oskustega tööjõu märkimisväärset hulka. See toob veel lähemale vajaduse otsusekindlaks tegevuseks uute andekate töötajate ligitõmbamisel,” lausus Maedge.

IRU on teinud juhtide puudusega tegelemise üheks oma 2019. aasta tähtsamaks ülesandeks. Läheneva kriisi tõrjumisel töötame koos nii riiklike kui eraettevõtetega, näiteks valitsuste, kohalike võimudega ning sotsiaalsete ja tööstuspartneritega.

Autojuhtide puudus kummitab aina enam ka Eesti autovedajaid. Läinud nädalal kirjutas Postimees, et välismaalastele Eesti autojuhina töötamiseks vajalikke juhitunnistusi väljastav Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) on viimase nelja aastaga kolmekordistanud dokumentide väljastamist väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse legaalselt tööle saabunud autojuhtidele.

Kui 2016. aastal anti välja 225 tunnistust ja 2017. aastal 424, siis 2018. aastal juba 666. See puudutab ainult neid juhte, kes tegutsevad veoettevõtetes – numbrile lisanduvad veel takso- ja sõidujagamisettevõtted.

Möödunud aasta lõpu seisuga oli Eestis ametlikult juhitunnistusega veoettevõtetes tööl 1046 välismaalast ning kodakondsuse järgi oli jaotus selline, et ukrainlasi oli nende seas 627, valgevenelasi 189 ja Venemaalt pärit juhte 137. Väikeste arvudega on esindatud veel Kasahstan, Usbekistan, Tadžikistan ja teised riigid.