Tõstukite tööreeglid tuleks ära muuta

Segadused, mis Eestis seonduvad erinevate tõsteseadmetega on sedavõrd suured, et isegi asjaosalised ei saa enam aru mis täpselt toimub.

Kuidas on üldse Eestis tõstukijuhtide koolitamine reguleeritud?

Kõigepealt muidugi on maailmas väga palju erinevaid tõstukeid. See võib olla laotõstuk, korvtõstuk, hüdrotõstuk, juuksuritool võib ka olla tõstuk. Aga suuremat osa tõstukitest käsitletakse Eesti Vabariigis Seadme ohutuse seaduses, kus on siis ka tõstukijuhi pädevusnõuded paika pandud.

Kui me räägime aga laotõstukitest (kahveltõstuk, virnastaja jne) siis nende tõstukite puhul ei ole seadme vahetul kasutajal (tõstukijuhil) otsest kohustust oma kompetentsust tõestada. Ehk siis piltlikult öeldes, kui ta on kasutusjuhendi läbi lugenud ja sekretärile selle kohta allkirja andnud, võib ta tõstukirooli hüpata.

Mida oleks vaja selles osas muuta?

Seadus tuleks kindlasti ümber teha. Esiteks juba sõnastus on selline, et ka asjaosalised ise ei saa sellest aru. Seaduses on käsitletud korvtõstukeid ja hüdrotõstukeid. Nendele tuleb teha audit (uue nimega ülevaatus) aga laotõstukid on sellest osast välja jäänud. Nimetatud hüdrotõstuk ei ole laotõstuk, vaid mitme noolega tõstuk, mis tavaliselt asetseb autodel. Samas, kui teil on laotõstuk millega inimene sõidab ülesse (Orderpicker), siis ka sellele tuleb audit teha. Või platvormtõstuk, korvtõstuk. Neile tuleb teha audit ja registreerida see tõstuk TJA registris.

Kui aga asjaosalistelt küsida, et miks ei ole vaja laotõstukile auditit teha, siis on vastus, et suurem osa õnnetusi pole juhtunud seadme rikkest, vaid inimliku vea tõttu ja ei nähta mõtet nende tehnilist seisukorda kontrollida. Samas ei ole aga ka tõstukijuhtide koolituse osas seaduses mingeid sätteid, kuidas siis vältida neid inimlikke vigu. Ju siis lihtsalt ununes.

Millistele reeglitele peaksid vastama koolitajad, et nende tunnistust aktsepteeritaks ka teistes riikides?

Erinevad riigid ja erinevad reeglid. Ega meil väga ei õnnestugi kõikidele reeglitele vastata. Näiteks Norras on korvtõstuki juhil kolm erinevat kategooriat: A,B,C nagu autojuhilubadel. Kui tahad väiksemate korvtõstukitega töötada, siis läbid väiksemas mahus koolituse ja saad A kategooria jne.

Eestis tavaliselt laksatakse kõikidele ühe puuga - tõstukijuhi koolitus ja kogu lugu. Tehakse ka erandeid muidugi. Näiteks meie koolitame inimesi Norra turule ja anname ka tunnistused välja Norra keeles ja vastavalt Norra seadustele. Samuti E- katedraalis, kuhu klient tuleb kindla sooviga, et tunnistus peab kehtima ka näiteks Rootsis, siis ka koolitus ja välja antav tunnistus järgib Rootsi nõudeid.  Ja lõppkokkuvõttes on klient kuningas. Kui näiteks üks firma Soomes arvab, et tema töölistele sobib ainult Soome X firma koolitus, siis nii on ja Eestis välja antud tunnistusega pole seal midagi teha.

Mis on muutunud tõstukeid puudutavas seadusandluses viimase aasta jooksul?

Otseselt mitte midagi. On majandusministri määrus muudatuste kohta, kuid see puudutab ainult hüdrotõstukeid. Pigem on erasektor see, kes teemat üleval hoiab, riigipoolne initsiatiiv on suhteliselt olematu.

Näiteks Seadmeohutuse Seadus, mis puudutab tõsteseadmeid, on kehtima hakanud juba 2015 aastast. See võeti aga nii vaikselt ja vildakalt vastu, et mina, kes ma koolitan reaalseid tõstukijuhte, sain sellest teada alles aasta hiljem.

Vastavalt ministri määrusele tuleb teha audit ning registreerida kõik korvtõstukid, mis tõstavad üle kolme meetri, platvormtõstukid ja hüdrotõstukid, mille tõstevõime on üle 7 tonni või tõstab viimasel noole otsal üle 1 tonni. Neile on viimane aeg auditit teha juba 1. juuliks 2018.

Kui näiteks tõstuk on auto peal, siis ei saa ilma tõsteseadme auditita ka tavalisest tehnoülevaatusest läbi. Auditi mitte tegemisel on isegi trahvisumma seadusesse sisse kirjutatud: kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule.

Samal teemal räägib Allan Kääramees ka 24. mail toimuval Laoseis 2018 konverentsil