Miks elektroonika kasutamist lennukis piiratakse

Estonian Airi kapten Immanuel Pärt selgitas, et seni ei tohtinud maandumisel ega õhkutõusul kasutada ühtegi elektroonilist seadet. Lennu ajal ehk siis, kui piloot oli lubanud reisijatel turvarihma lahti teha, võis neid kasutada vaid lennurežiimis. Alates juunist tohib väikseid elektroonikaseadmeid kasutada ka õhkutõusul ja maandumisel, kuid need peavad kogu aeg lennurežiimis olema. “Lennurežiim (flight mode või airplane mode) on seadistus, mille puhul on saatja või vastuvõtja välja lülitatud,” selgitas Pärt. Keelatud on kasutada seadmeid, millel on pidevalt sees saatja või vastuvõtja, nagu näiteks televiisorid, laste mänguasjad, juhtmevabad hiired, wifiprinterid. “Uute reeglite järgi tohib kasutada väikeseadmeid (PED ehk portable electronic device). Lubatud on e-lugerid, tahvelarvutid, aga mitte suured sü- learvutid,” räägib Pärt. Maandumisel ja õhkutõusul tekkiva pidurdus- ja kiirendusjõu tõttu ei ole suuremad seadmed ohutud. Maandumisel ja õhkutõusul ei tohi kasutada kõrvaklappe. “Need on lennu kriitilised faasid, mille ajal peab lennupersonal saama inimestele olulist infot edastada,” põhjendab Pärt. Piiratud nähtavusega ilmastikutingimuste korral kehtivad vanad reeglid.

Miks tehti muudatus? Aja jooksul on lennukid ja elektroonikaseadmed muutunud. “Lennukid on elektromagnetiliste segajate suhtes tolerantsemad, uue telefoni signaal on nõrgem kui kümme aastat vanal mudelil, et akut säästa. Kuid lennunduses viiakse riskid nii väikeseks kui vähegi võimalik,” selgitab Pärt, miks üldse elektroonikaseadmete kasutamist piiratakse. On juhtunud, et reisijate mobiilid, sülearvutid või muud seadmed on põhjustanud häireid lennuki töös. Seadme välja lülitamisel on häire kadunud. “Kui keegi kogemata jä- tab telefoni sisse, siis ei pruugi veel õnnetus juhtuda, aga kui seda teevad kõik, siis häirib see oluliselt lennuki tööd,” hoiatab Pärt.