EVR Cargo kaubaveomaht viimase poolaasta suurim

EVR Cargo juhatuse esimehe Ahto Altjõe sõnul on teiste kaubagruppide veomahtude mõõdukas tõus kompenseerinud veidi vähenenud põlevkivivedu ning mineraalsete vedelate kütuste veo ümberjaotumist. “Samas on tegemist oodatud veomahtude naasmisega talve-eelsele tasemele, tõenäoliselt võib mineraalsete kütuste vedu veel veidi suureneda enne aasta lõppu,” ütles Altjõe. “Endiselt saame häid uudiseid raporteerida konteinervedude osas, kus möödunud aastaga võrreldes on kasv olnud suisa 83 protsenti.”

Konteinerite veomahuks kujunes oktoobris 5958 TEUd, millest suurim osa on liikunud konteinerrongis Moskva Express ning Mitsubishi varuosade konteinerrongis Kalugasse.

Peamistest kaubagruppidest veeti mineraalseid vedelaid kütuseid 385 000 tonni, vähenedes eelmise aastaga võrreldes 21 protsenti, põlevkivi vedu vähenes mullusega võrreldes 12 protsenti 279 000 tonnini. Väetiste vedu kasvas 30 protsenti 301 000 tonnini, keemiakaupade vedu 109 protsenti 119 000 tonnini ja puistekaupade vedu 9 protsenti 85 000 tonnini.

Tähtsaim partnerriik kaubavedudes on endiselt Venemaa, kust saabus või kuhu saadeti 669 000 tonni kaupa, mida on 14 protsenti enam, kui mullu samal ajal. Põhja-lõuna suunal liikus Läti ja Eesti vahel kokku 108 000 tonni kaupa, mida on 152 protsenti enam, kui mullu samal ajal. Kasahstani veetav kaubaveomaht vähenes 43 protsenti 76 000 tonnini ning kaubavahetus Valgevene jäi samale tasemele 54 000 tonniga.

Tänavu on EVR Cargo kümne kuuga vedanud kokku 13,1 miljonit tonni, ehk 15 protsenti vähem, kui mullu sama perioodi jooksul. Mineraalsete vedelate kütuste vedu on vähenenud 11 protsenti 5,6 miljoni tonnini, väetiste vedu on vähenenud 4,8 protsenti 2,46 miljoni tonnini, põlevkivi vedu on vähenenud 19 protsenti 2,36 miljoni tonnini, keemiakaupade vedu on vähenenud 47 protsenti 0,91 miljoni tonnini ning puistekaupade vedu on vähenenud 10 protsenti 0,72 miljoni tonnini.

Venemaaga vahetati raudteevedudes 10 kuu jooksul 5,98 miljonit tonni kaupa, mida on kaks protsenti vähem, kui mullu. Läti-suunalised veod on kasvanud 59 protsenti 1,23 miljoni tonnini ning Kasahstani suunal on veod kasvanud 18 protsenti 1,17 miljoni tonnini. Olulisel määral on vähenenud veosed Valgevene suunal, kukkudes aastaga 64 protsenti 1,04 miljoni tonnini, põhjuseks möödunud aastal lõppenud ühisprojekt Valgevene ja Venezuela vahel, mida teenindati Eesti kaudu.

Konteinervedude maht on kasvanud 19 protsenti mullusega võrreldes, ulatudes 50 800 TEUni. “Eelmise aasta edukad projektid Ukraina ja Afganistani suunal on küll läbi saanud, kuid neid veomahte on tänavu asendanud Mitsubishi Kaluga-projekt,” lisas Altjõe.