Eesti Logistikaklastri arendusjuht Illimar Paul pakkus tippettevõtjate ümaralual välja, et Eesti peab kujunema jaotuskeskuseks.
Ümarlaual nenditi, et Eesti on aastate jooksul investeerinud korralikku infrastruktuuri, kuid transiitkaubavood on languses ja hinnatase kõrge. Vabadele vakantsidele tuleks leida rakendus. Tunnistati, et kui me täna midagi ette ei võta, siis Eesti atraktiivsus transiitmaana langeb. Illimar Paul pakkus välja, et Eesti peab kujunema jaotuskeskuseks. Pauli sõnul on Eesti Euroopas unikaalne riik, sest meil on veel piisavalt vaba maad investeeringuteks.
„Lennujaama ja sadama omavaheline lähedus ja haritud tööjõud annavad head eelised logistika- ja jaotuskeskuste ehitamiseks, kus saaksime kaupadele lisaväärtust pakkuda ja mis annaks meile hea positsiooni kaubavedude kasvatamiseks,“ selgitas Paul.
Paul rääkis, et veel 15 aastat tagasi, ei osanud meist enamus ennustada, et tänaseks on Eesti kujunenud maailmamastaabis arvestatavaks naftasaaduste jaotuskeskuseks samaväärselt Rotterdami ja Singapuriga. Kahe aasta eest asutatud Logistikaklastri üks ülesanne oli selgitada välja, milliste uute suure lisandväärtusega ärimudelite, toodete ja teenuste osas omab Eesti homme analoogilist turupotentsiaali ja edulootuseid, nagu seda on tänaseks saavutatud naftasaaduste käitlemisel.
Pauli sõnul võib uuringute tulemusena väita, et Eestil on suur potentsiaal kujuneda näiteks toiduainete jaotuskeskuseks. Eesti tolliladude kaudu liiguvad praegu Venemaale ja Kesk-Aasiasse konservid ja alkohol, mille maksumärgistamine toimub vahetult enne laost väljasaatmist. Hea näide toimivast jaotuskeskuse kontseptsioonist on kakaotooted, mille jaotuskeskuse teenuseid on Eestis osutatud juba pool sajandit. Aastas Eestit läbivate kakaotoodete maht on umbes 100 000 tonni ning seda kaubavoogu teenindavad regulaarselt viis ekspedeerimisettevõtet erinevate ladude kaudu. See näide demonstreerib ka jaotuskeskuse ärimudeli suhtelist kriisikindlust.
Logistikaklaster koostöös Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning FinanceEstonia klastriga korraldasid 06.veebruaril Eesti tippettevõtjate kinnise ümarlaua, mille eesmärk oli kaasata Eesti ettevõtjaid meie asukoharessursil põhinevate uute äride ülesehitamisele.
Seotud lood
Laulasmaal kogunes 6. veebruaril Logistikaklastri eestvedamisel tippettevõtjate ümarlaud, et otsida uusi ärivisioone Eestile kui transiitmaale.
Logistikaklastri tellimusel on kaks aastat uuritud, kuidas Eestisse uusi kaubavooge meelitada. Selgitati välja kolm tooteperekonda, milles Eestil on perspektiiv 300 miljoni tarbijaga turupiirkonna jaotuskeskuseks kujunemisel. Äripäeva Logistika kuukiri tutvustas perspektiivsemaid ideid.
Tiit Vähi leidis eilsel tippettevõtjate seminaril, et valitsus peab Brüsseli kaudu survestama Venemaad täitma WTO nõudeid Balti riikide ja Venemaa sadamate võrdsel kohtlemisel.
Tiit Vähi nentis eilsel tippettevõtjate ümarlaual, et suur osa Eesti tänastest tegemistest põhineb Euroopa Liidu vahenditel ning kutsus ülesse mõtlema pikemalt ette, kuidas saame hakkama kui abiraha enam ei tule.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.