Ahtoli Transpordi juhi Enn Kivi sõnul süveneb sügisel juhtide puudus. Tema sõnul võiks juhte hulgi värvata, kuigi aastaid tööst eemal olnud juhte on keeruline taas tööle saada.
„Praegu on vedajatest puudus peaaegu kõigis valdkondades. See olukord peaks sügisel süvenema: kaup on hakanud liikuma ja see tuleb ära vedada, kuid pole vedajaid,“ selgitas Ahtoli Transport AS omanik ja juhataja Enn Kivi. „Vedajate pealt hoiti kokku ja nüüd on see käes,“ osutas ta majandussurutise aegse kokkuhoiuvõtete viljelemise tagajärgedele.
Kujunenud olukorras kipub kaubavedu takerduma eelkõige vedajate vähesuse taha. Mis edasi saab, seda on tema sõnul väga raske ette mõelda. Ühtpidi võiks ju autojuhte värvata lausa hulgi, teisalt aga on üks-kaks aastata tööst eemal olnud juhti üsna raske taas rooli taha lasta. „Kui inimene töötas viis aastat tagasi autol korralikult, siis nüüd pole võimalik teda tänapäevase kõrgtehnoloogilise auto rooli panna,“ näitlikustas Kivi.
Ahtoli Transport tegeleb juba ligi paarkümmend aastat turba tootmisega ja veab seda taas ise. Ise vedamisega ka kunagi alustati, vahepeal, nö parematel aegadel osteti veoteenus sisse. Kuid nüüd veetakse turvast taas ise. Siin on firmaomaniku sõnul kaubatootja otsustada, kas vedada oma toodet ise või lasta kellelgi teisel vedada. Kujunenud patiseisule lisab vürtsi ka kallinenud kütusehind. Selle tulemusel on turba Euroopasse vedu autodelt kanaliseeritud ümber laevadele. Kuid kõiki vedusid laevadele viimaste ülisuurte mahtude tõttu ümbermängida ei saa. „Sügisel tuleb veel teraviljavedu – mis siis saab…, raske öelda,“ arutles Kivi.
Tema veendumusel on süvenemas paarikümne aasta tagune ise kõige tegemise laadi suhtumine: tootja hakkab taas ise vedama – kuna nii on kauba kohalejõudmine kindlam ja tihti ka soodsam. „Tänapäeval on Eestis rohkem talupoeglikku mõtlemist – milleks teistele jagada!?“ osutas Kivi tõsiasjale, mis omakorda paneb puhtalt logistikale orienteeritud firmad kiratsema. Teisisõnu juhtide puuduses ja kaupade külluse alla vajuvad logistikafirmad kipuvad teenuse osutamisega jääma hätta, mistõttu tootja eelistab ise vedada. Asjale lisab vürtsi vedajate soov hinda tõsta.
Pealegi võtab noorte juhtide koolitamine aega. See omakorda soodustab tellijate soovi maikuiste kabotaažireeglite tuules kutsuda Maarjamaale senisest enam välismaiseid vedajaid, näiteks poolakaid, viimased juba toimetavadki siin, osutas Kivi tõsiasjale.
Seotud lood
Kõige enam otsitakse Eestis töötukassa andmeil bussi- ja autojuhte, ehitajaid ning õmblejaid.
Lajose omaniku Einar Vallbaumi sõnul on turule tekkinud libalogistikud, kes tellivad koormaid, ent raha selle eest ei maksa.
Tartu Toiduveod juhatuse esimees Madis Kers pidas juhtide puudumist rohkem rahvusvaheliste vedude reaks.
"Osa vendi tegi vedusid alla omahinna, et ehk olukord paraneb…Kuid nüüd võib loota, et hinnad võivad vast mõistlikumaks muutuda. Turul on olukord paranenud," kommenteeris Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon peasekretär Toivo Kuldkepp.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.