Töö- ja puhkeaja reeglitele ei saa vilistada

Euroopa direktiivid on väga täpselt kehtestanud nõuded kaupa ja reisijaid vedavatele autojuhtidele. See puudutab sõidu- ja puhkeaja nõudeid põhimõttel, et sõitev autojuht peab olema puhanud.

Kontrolli viib teedel läbi politsei ja veondusega tegeleva ettevõtte, edaspidi veoettevõtte, juures teeb kontrolli Tööinspektsiooni töötajana tööinspektor.Tööinspektor kontrollib veoettevõtja juures Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006, Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 ja EV liiklusseaduse täitmist.Veoettevõtja võib olla kui tööandja, kaubasaatja, ekspedeerija, reisikorraldaja, peatööettevõtja, alltööettevõtja, juhtide vahendamise agentuur – kõik nad peavad tagama, et lepinguliselt sätestatud ajakava ei lähe vastuollu määruse 561/2006 sätetega.Kontrollitakse määrusega 561/2006 ettenähtud veokeid, mida kasutatakse:• kaubaveoks, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni;• reisijateveoks, rohkem kui 9 inimese veoks, juht kaasa arvatud.Veoettevõttes kontrollitakse sõidumeerikutele salvestatud andmeid (määrus 561/2006): sõidukijuhi ööpäevast sõidu- ja puhkeaega, vaheaegu sõidul, iganädalast töö- , sõidu- ja puhkeaega, kahenädalase sõiduaja kohta kehtivaid piiranguid ja analoogmeeriku salvestuslehtedele kantud andmeid (määrus 3821/85).Käesoleval aastal on alustatud sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja kontrollimist veoettevõtja juures kontrollimist võimaldava arvutiprogrammiga. Sellega kontrollitakse analoogketastele salvestatud ja digitaaltahhograafist saadud andmeid.Digiandmeid laetakse arvutisse  tahhograafi kaabliga või salvestatakse mõne nn. välisseadme abil, nagu TachoReader Mobile, TachoReader Combo, DBOX, Optac, Downloadkey, TachoDrive jne.On olukordi, kui on salvestatud ainult andmed autojuhtide kiipkaartidelt. Põhjuseks tuuakse asjaolu, et autojuhid käivad kodus puhkamas aga sõidukid töötavad edasi teiste juhtidega ja andmeid veokitelt on raske kätte saada.Andmed tuleb salvestada sõidukite digitaalsetest tahhograafidest, kust saab kätte andmed sõiduki ja ka sellega töötanud autojuhtide kohta. Alles siis saab leida ka need rikkumised, mis on liigitatud nende rikkumiste raskuste alusel kategooriatesse, st on võimalik teha kindlaks rikkumise raskusaste,  kas kerge-, raske- või väga raske rikkumine.Rikkumiste kategooriad on välja toodud Vabariigi Valitsuse 23.07.2009.a. määruse nr 131 (RT I 2009, 42, 282) II lisas „Rikkumiste liigitus”.Arvutiprogramm avastab rikkumisi küllaltki palju. Näiteks, kui autojuht puhkeajal „liigutab” parkimisplatsil sõidukit kas või mõned meetrid, on ööpäevane puhkeaeg sellega juba mitte katkestatud, vaid seda puhkeaega ei ole peetud ettenähtud tunde. Selliseid ühe, kahe ja kolme minutilisi sõidukriipse, mis tulevad graafikul välja, on küllaltki palju.Juhul kui veoettevõtja ei säilita analoogmeerikute salvestuslehti ega allalaaditud andmeid vähemalt 365 päeva, so üks aasta, loetakse rikkumist „Väga tõsiseks rikkumiseks” ning veoettevõtja, kui tööandja,  kuulub väärteomenetluse seadustiku alusel karistamisele.Mõned puudused, mida liigitatakse „Väga tõsiseks rikkumiseks” (VV määrus nr 131) on:• andmeid ei sisestata käsitsi tahhograafi või väljatrükile, ei kanta salvestuslehele;• tahhograafi lülitite mittenõuetekohane kasutamine;• salvestuslehele ei ole kantud perekonnanime;• salvestuslehele ei ole kantud eesnime;• juht ei märgi kogu teavet nende perioodide kohta, mida tahhograaf ei registreeri;• kasutatakse määrdunud ja kahjustatud salvestuslehti, kus andmed ei ole loetavad;• salvestuslehed või juhikaart on eemaldatud ja see mõjutab andmete salvestamist.

Tööandjate ja veokijuhtidega vesteldes tuleb välja, et tihti nad ei tea seda, kuidas tuleb meerikuid reguleerida ja sinna õiget informatsiooni sisestada. Digitaalmeerikud väljastavad väga palju sõnumeid, hoiatusi ja talitlushäireid, mida ka ei teata. See viitab sellele, et puuduvad digitaalmeerikute kasutusjuhendid, mille järgi tuleks veokijuhte juhendada. Digitaalmeerikute kohta on kõik vastavad andmed olemas neid müüvatel ja remontivatel-taatlevatel  ettevõtetel.  Veokijuhtide juhendamisel tuleks pöörata tähelepanu ka ülaltoodud määruste 561/2006 ja 3821/85 õppimisele ning koos läbi arutamisele. Kahjuks veokijuhi töölevõtmisel vaadatakse ainult, et veokijuht oleks koolituse läbinud aga tema teadmisi ei kontrollita ega värskendata.

Kontrollitavate andmete hulka tuleb arvestada ka veoettevõtja poolt väljastatud tõend, kui sõidukijuht oli  ajutiselt töövõimetu, oli põhipuhkusel või juhtis sõidukit, mis ei kuulu määruse nr 561/2006 või AETR’i kohaldamisalasse.On väga kahju, et peab sellest elementaarsest informatsioonist järjekordselt kirjutama.  Paraku aga pean seda veoettevõtete esindajatele väga tihti rääkima.Juhin tähelepanu määruse 561/2006 artikli 10 alapunktile 3, kus on märgitud, et „Veoettevõtja vastutab oma sõidukijuhtide rikkumiste eest ka juhul, kui rikkumine pandi toime mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil”.

Toivo-Ants Mäe

Logistikauudised.ee kogub lugejate küsimusi seadusi puudutavatel teemadel, et neile spetsialisti vastus küsida. Esita enda oma kommentaarina või [email protected].