Swedbank ja Itella Information käivitavasid ettevõtetevahelise e-arvete konsortsiumi.
Eesti ettevõtted haldavad digitaalselt kuni 5% oma arvetest. Soome ettevõtted haldavad digitaalselt üle 50%, Rootsis 45% arvetest. Peale Taani avaliku sektori kohustuslikku e-arveldusele üleminekut säästetakse seal vähemalt 150 miljonit eurot aastas.
Eesti ettevõtete avatud grupp eesotsas Swedbank Eesti AS-i ja Itella Information AS-iga on loonud ettevõtetevahelise e-arvete konsortsiumi, mis loob eelduse nimetatud kokkuhoiuks ning võimaldab ettevõtetel täisdigitaliseerida oma arvete saatmise ja vastuvõtmise protsessid, s.t. muuta täielikult paberivabaks.
Itella Information AS-i tegevdirektor Ahti Allikase sõnul on tänases majandusolukorras on ääretult oluline, kuidas raha kokku hoida. Itella Informationi prognoosi järgi säästaksid Eesti riik ja ettevõtted täielikule e-arveldusele üle minnes kuni 1,3 miljardit krooni aastas.
Siinsed ettevõtted ja ka eraisikud eelistavad üha enam arveldada elektrooniliste kanalite abil, nt juba 25% Eesti inimestest on tellinud endale paberarve asemel e-arve, mis on suurim näitaja kogu Euroopas. Eestis seni levinud ettevõtete vaheline e-postiga arvete saatmine muutub ja arveid hakkavad vahetama ettevõtete infosüsteemid.
Allikas: "Meie soov on e-arvete konsortsiumi käivitamisega muuta arvete saatmise ja vastuvõtmise protsessid palju efektiivsemaks. Erinevate arvutuste kohaselt on ettevõttel võimalus e-arvetele üle minnes hoida kokku kuni 20% kogu finantsarvestuse kuludelt. Me tahame 2009. aasta jooksul mitmekordistada nende ettevõtete arvu, kes haldavad arveid digitaalselt. Viie aasta pärast liiguvad pooled ettevõtete vahelistest arvetest e-arvetena otse saatja infosüsteemist vastuvõtja infosüsteemi."
„Täna trükitakse vastuvõtja juures arve välja, sest sellised on protsessid. Peaks arveid digitaalselt haldama. Paberarved tuleks digitaliseerida ja tõeline E-arve liigub müüja infosüsteemist ostja infosüsteemi. Seni üksikult arveid vahetanud teenuspakkujad, lepivad kokku, kuidas oma vahel arveid tõhusalt vahetada,“ lisas ta. Ta selgitas, et konsortsium toimib vahendajana, mille kaudu saab iga arvehalduri klient ükskõik mis teise firmaga e-arveid vahetada. Allikas lisas, et teenusega liitumine on kindlasti kõigile ettevõtetele jõukohase hinnaga ja pigem on probleem mõttemaailma muutmisega. „Usun, et pärast esimest kuud on kokkuhoid olemas,“ lisas ta.
Konsortsiumis liiguvad kohe Itella klientide ja Sewdbanki arved. Suve jooksul on liituda lubanud SEB, Hansaworld, Telema ja riigi poolt toetab X-tee.
Allikas loodab, et liitub ka Eesti Post, kes homme teatab oma eArvekeskuse avamisest. „Meil on hea meel, et turul on uusi tulijaid. Eesti Posti teenuse nimi on küll keskus, aga tegu on ühe ettevõttega, kes loodetavasti liitub kunagi konsortsiumiga, sest temal tekivad omad kliendid, kes tahavad siia klientidele arveid saata ja vastu võtta,“ lisas ta.
Arvete saatmise, vastuvõtu ja halduse täisdigitaalseks muutmine aitab märkimisväärselt kulusid kokku hoida. Arvestused näitavad, et pärast digitaalsele arveldusele üleminekut Taani avalikus sektoris säästeti kuni 150 miljonit eurot aastas. Rootsi finantsinspektsioon ESV, mis juhib ja koordineerib e-arvelduse infrastruktuuri Rootsis, on eesmärgiks seadnud säästa 365 miljonit eurot viie aasta jooksul. Euroopa komisjon prognoosib täielikule e-arveldussüsteemile ülemineku korral koguni 18 miljardit eurot kokkuhoidu.
Suurim kokkuhoid e-arvelduses saavutatakse aja kokkuhoiu kaudu. Mitmed uuringud näitavad, et arvete digitaalse halduse korral kulutab arve vastuvõtja ühele arvele kuni viis korda vähem aega võrreldes paberarvete haldusega.
Oluline aspekt e-arveldusele üleminekul on ka keskkonnasõbralikkuse kasv. Itella Informationi Soomes ja Rootsis korraldatud uuringud näitavad, et e-arvete kasutamine võrreldes paberarvetega vähendab süsinikdioksiidi emissiooni kuni 90% ulatuses. Rootsi Kuninglik Tehnoloogiainstituut arvutas välja, et süsinikdioksiidi eraldub kuni 40 000 tonni aastas vähem.
Eestis 70%lis e-arvete turuosa omava Swedbank Eesti AS-i ettevõtete panganduse toodete divisjoni direktor Karin Lamp seletas, et konsortsium muudab lihtsaks just ettevõtete elu. „Uus süsteem ühildub enamus suurte raamatupidamisprogrammidega, mis aktsepteerivad e-arve formaati 1.0 või 1.1. See on saatjale mugav lahendus, enam ei pea suhtlema mitme osapoolega,“ selgitas ta.
„See on turvaline, väheneb libaarvete maht, saab kohe tagasiside, kas arve on kätte saadud,“ selgitas ta. “Uus süsteem lubab Swedbanki kliendiks oleval ettevõttel edaspidi e-arveid saata ka teistesse pankadesse ning e-arvete haldamine ja tellimine ärikliendi internetipangas on väga mugav. On hea meel tõdeda, et e-arveldus kogub aasta-aastalt üha enam populaarsust, näiteks väljastasime eelmisel aastal Swedbankist üle pooleteise miljoni e-arve,” rääkis Lamp.
Kui 500 arve saatmiseks tavaliselt kulub üle 5 tunni, siis e-arvete puhul kulub selleks alla 20 minuti.
Seotud lood
Möödunud aasta sügisest on Estravel teinud tööd, et täielikult e-arvetele üle minna. Firma juht selgitas, et kõiki e-arvega kaasnevaid kokkuhoiukohti esmapilgul ei näegi.
Homme alustab tegevust eArvekeskus, mis võimaldab ettevõtete majandustarkvarade vahel e-arveid saata, kuid firma Itella konsortsiumiga liituda ei plaani.
Põhja-Euroopa IT firma Tieto ning Baltikumi EDI operaator Telema on alustanud koostööd, mis võimaldab firmade klientidel ning nende äripartneritel vahetada elektroonilisi tarneahela dokumente Euroopas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa leiab, et e-arvetele võiks üle minna küll käsukorras kuid siiski eelistab ta loomulikumat üleminekut.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.