Taristuehitajate kasum kukkus möödunud aastal 60 protsenti ja mitme ettevõtte juhid ütlesid, et plaanivad tegevuse lõpetamist, rääkis Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.
Tee-ehituse hinnad võivad mõne aasta pärast kerkida, kuna turule jääb vähe tegijaid, ent nõudlus kuskile ei kao. Foto: Andras Kralla
Taristuehitus sõltub siiski avalikust rahastamisest, praegune seis on nõrk ja ei ole näha, et see hakkaks tugevamaks muutuma, rääkis Kõiv Äripäeva raadios. Ta lisas, et samas püsib vajadus tänavaid ehitada ja remontida. Seega võime ühel ajal olla olukorras, kus teenusepakkujaid on vähe ja nemad saavad dikteerida hinna.
Kuigi transpordi valdkonna eesmärgid on kõik õiged ja head, pole loodetud tulemusi saavutatud ning raha nende plaanide ellu viimiseks ei paista kuskilt tulevat, kirjutab taristuehituse liidu tegevjuht Tarmo Trei.
Eesti ja Läti on jätnud meie üliolulise transpordikoridori ehk Via Baltica arendamise unarusse, see-eest saavad leedulased paari aasta pärast uhkelt öelda, et Kaunasest algab Euroopa, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul peab automaksu kehtestamisel sellest saadav kasu olema nähtav ka teede kasutajatele, mis tähendab, et vähemalt osa uue maksu laekumistest tuleb investeerida teedevõrgu arendamisse.
Taristuettevõte Verston paigaldas pilootprojekti raames Fibenoli Imavere katsetehase territooriumile asfaltsegu, mille tootmine ja paigaldamine on oluline teetähis süsinikuneutraalsuse suunal: naftast toodetud bituumen on kuni 25% ulatuses asendatud Fibenoli poolt puidujääkidest toodetud ligniiniga, asfaltsegu tootmisel ja materjali transpordil kasutatati taastuvtoorainetest diislikütust.
Sel nädalal sai jõudis avalikkuse ette 8. aprillil 2025 toimuva Laoseis 2025 konverentsi programm, mis keskendub suures osas kogemuslugudele: kokku on laval seitse kasutajalugu nutikate tehnoloogiate ja lahenduste rakendamisest laondussektoris.