Kasvujoonel püsimine sõltub Eesti ettevõtete konkurentsivõimest

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta jaanuaris kaupade eksport ja import jooksevhindades võrreldes 2022. aasta sama kuuga vastavalt 9% ja 1%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli jaanuaris 127 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem, ulatudes 272 miljoni euroni.

Transport on suurima osatähtsusega valdkond Eesti teenuste ekspordis, mille bilanssi hoiab plusspoolel üksnes kaubavedu maanteel, selgub Statistikaameti värsketest andmetest. Maanteevedude positiivset statistikat mõjutas aga suuresti sisendhindade, mitte kaubamahtude kasv ning rahvusvahelised kaubaveod hakkavad taas kaotama turgu Leedule.

Mullu detsembris süvenes statistikaameti värskete andmete põhjal Eesti päritolu kaupade ekspordi langus 10 protsendini. Eesti päritolu kaupade ekspordimaht väheneb juba alates möödunud aasta aprillist. Seda põhjustasid üldine välisnõudluse nõrgenemine ja sanktsioonid Venemaale, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Eelmisel aastal suurenes kaupade eksport aasta varasemaga võrreldes 17 protsenti ning import 23 protsenti. Detsembris jäid nii eksport kui ka import 2021. aasta tasemele, seisis statistikaameti teates.

Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.