See, kui kiiresti elektritransport ilmub teedele, sõltub riikide poliitikast ja toetusest, kirjutab oma arvamusloos Volkswagen tarbesõidukite divisjoni juht Balti riikides, Māris Zoltners.
Elektritranspordi arengul on mitu katalüsaatorit. Üks neist on Euroopa Liidu (EL) määratud autode keskmine heitkogus, 95 grammi süsinikdioksiidi kilomeetri kohta. See mõjutab otseselt tarbesõidukeid, mille toodetud heitkogused kilomeetri kohta on palju suuremad. Lisaks muudeti kütusekulu mõõtmise metoodikat (WLTP).
Nende muutuste tagajärg on autode ulatuslik elektrifitseerimine ning sisepõlemismootorite ja nende mudelite valiku optimeerimine. 2019. aastal valmistume stardiks, mis antakse 2020. aastal, kui jõustuvad rahatrahvid kindlaksmääratud heitkoguste piirmäära ületamise eest. Osa neist kuludest langevad tarbijate õlgadele.
Elektrifitseerimisaasta tähistamiseks käivitasime Volkswageni tarbesõidukite divisjonis Balti riikides esimesed elektrikaubiku e-Crafter testid koostööd kullerifirmaga DPD. Auto laadimisseade ei nõua suuri investeeringuid: 7,5 kW „kodurežiimi“ laadijast piisab, et auto oleks ööga täielikult laetud ja sõidaks 70-90 kilomeetrit päevas, mis ongi enamiku kullerite igapäevane läbisõit. Lisaks sellele on uus elektrisõiduk täiesti vaikne ja tema heitmete emissioon on null. Oleme kuulnud DPD autojuhtidelt, et pärast katseperioodi ei olegi nii kerge naasta kärarikkasse diiselautosse.
Elektritranspordis vaadeldakse infrastruktuuri vastavust ja uuritakse, kas Balti riigid on elektritranspordiks valmis. Laadimisvõrgustik on Balti riikides hakanud arenema ja see ei ole takistus elektriauto soetamisel. Pigem on siin takistav asjaolu, et diiselauto on ikka veel majanduslikult soodsam. Tuleb öelda, et elektritransport võtab turgu üle, just nagu hobuseid vahetati omal ajal sisepõlemismootoritega autode vastu.
Euroopa Liidu riikides küpseb uute autode müügis revolutsioon ja prognoositakse, et umbes aastaks 2025 – 2030 enamik uusi sõidukeid elektrilised. Hindade poolest elektriautod odavnevad, samas kui sisepõlemismootoritega mudelid kallinevad. Näen vaimusilmas ennast jutustamas lapselapsele justkui muinasjuttu: omal ajal sõitsime autoga, mille mootoreid käitasid mikro-plahvatused, autod tegid palju lärmi ja kõik teadsid, et on saabunud hommik selle järgi, et tänaval kõik mürises ja autode summutitest tuli mürgist suitsu!
Volkswageni tarbesõidukite müük jätkab Eestis, Lätis ja Leedus kasvu. Siinne turg on esmakordselt tunnustatud parimaks Crafter´i turuks maailmas „Best Crafter sales market in the World 2018“. Ka 2019. aasta on alanud positiivsete tulemustega - näiteks Lätis on Volkswageni tarbesõidukite müük aasta esimestel kuudel näidanud tõusu enam kui 30%.
VW tarbesõidukite segmendi kasv Balti riikides on seletatav hangetega Leedus ja Lätis, näiteks erakorralise meditsiini sõidukite hange. Enim osteti mullu ja käesoleva aasta alguses mudeleid Crafter ja Amarok, hästi läks ka Transporter T6.
See, kui kiiresti elektritransport ilmub Balti riikide teedele ja millel elekter diisli välja vahetab, sõltub suuresti riikide poliitikast ja toetustest. Kui toetust ei järgne, on aeg mõelda progressiivsest riiklikust strateegiast, mis tagab, et läheme ajaga kaasa ja ei muutu vanade sisepõlemismootoritega autode prügimäeks. Paljud ELi riigid on juba välja töötanud toetusprogrammid ja -strateegiad, mis keelavad sisepõlemismootoriga autodel siseneda linnadesse juba lähitulevikus.
Seotud lood
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.