Ümbrikupalk on eeskätt riigi probleem

ELEA toetab igati Maksuameti eesmärki võidelda varimajandusega ja selle kaudu ettevõtjatele sarnaste tingimuste kaudu ausa konkurentsi loomist. Esimeseks positiivseks sammuks transpordi ja logistika sektoris on Autoettevõtete Liidu ja Transpordi Ametiühingu poolt ettevalmistatud koostöölepe, millega soovitakse tõsta autujuhtide alampalga miinimumi 2019. aasta maist 950 eurole (bruto), 2020 aastal tõuseks alampalk 50 euro võrra ja aastal 2021 lisanduks sellele veel 100 eurot.

Hea on tõdeda, et maksuamet toetab miinimumtöötasu kehtestamist ning seda, et see laieneks kõikidele vedude korraldajatele. Probleemiks on aga järelkontrolli puudumine. Maksuameti ettekirjutustele reageeritakse „vea parandamisega“, aga mõne aja pärast tallatakse jälle vana rada.

Mõned aastad tagasi saadeti samuti koostöös tööinspektsiooniga märgukirjad ettevõtetele, kelle puhul üldtöökokkuleppega nõutud palgataset ei täidetud (620 eurot).

Kontrolli tulemusena paranes ligi 10% ettevõtete maksukäitumine, mis ei ole sugugi halb tulemus. Selline ümbrikupalga teemaline nõustamine ja märgukirjade saatmine peaks olema pidev protsess, et väheneks võimalus maksta autojuhile palka alla kokkulepitud miinimumi. 

Üheks põhjuseks ümbrikupalga maksmisel on surve palkadele, kuigi juba täna on Eesti majandus pidurdumas ja loodetud tõusu ei ole näha. Oluliseks põhjuseks on veel rahvusvahelised vedajad, kes käsitlevad päevaraha töötasu ühe osana.

Tuleb aru saada, et päevaraha ei ole maksuvaba palgalisa, vaid lisaraha kulude katmiseks välislähetuses olles. Tavapäraselt ei tule kellelegi pähe tasuda korteri üüri või laste huvitegevust välislähetustasudest, kuid millegipärast autojuhtidelt seda eeldatakse. 

Autojuhid peaksid aru saama, et kogu pangakontole laekunud rahasumma ei pruugi olla palk, millelt on kõik riigimaksud ausalt tasutud. Põhipalk on see, mille maksudest me tervishoidu ja haridust toetame, maanteid ehitame ja remondime.

Ei ole põhjust viriseda, et eriarstide juurde on pikad järjekorrad või noori autojuhte juurde ei tule, kui me ise ei panusta piisavalt nende õpetamisse ja ei loo võimalusi puuduste parandamiseks.

Ümbrikupalkade maksmine ei ole ainult ettevõtete probleem. Siin peaks ka riik peeglisse vaatama ja analüüsima, kas meie maksusüsteemiga on ikka kõik korras, kas tööjõumaksud on proportsioonis majanduse kasvuga ja kas ettevõtjate maksukoormus on konkurentsivõimeline meie naabritega.