Termin eFTI (electronic freight transport information) on käibel juba mõnda aega ning alates 21. augustist 2024 on sellekohane määrus kohaldatav kõikides EL liikmesriikides. Mida see määrus endast kujutab ja millal see tegelikult toimima hakkab, selgitavad TGS Balticu nõunik ja vandeadvokaat Indrek Kukk ning jurist Mart Kägu.

- TGS Balticu nõunik ja vandeadvokaat Indrek Kukk ning jurist Mart Kägu. Foto: Jake Farra
Euroopa Liidu transpordivaldkonna õigusloomes on käibel juba mitmeid aastaid lühend „eFTI“. Lühend tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2020/1056 pealkirjast - electronic freight transport information. eFTI määrus loob EL tasandil aluse kaubaveoinfo digitaalsel ja masintöödeldaval kujul vahetamiseks riigi ja ettevõtja vahel kui ka ettevõtjate omavahelistes majandustehingutes.
eFTI määruse eesmärgiks on infovahetuse protsesside kiirendamine ja lihtsustamine ning paberkandjalt üleminek digitaalsele infovahetusele. Määrus puudutab kaubavedu maanteel, raudteel, õhus ning siseveeteedel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti juhitava üle-Euroopalise digitaalse kaubaveoplatvormi eFTI4EU loomine on hoogsalt käivitunud ning võimalus vedada üle-Euroopa paberivabalt mistahes kaupa, mistahes transpordiga, peab olema loodud aastaks 2026. Samaks ajaks peab olema lõplikult valmis ka üle-Euroopaline digitaalse allkirjastamise süsteem.
Eesti eestvedamisel ja Euroopa Liidu kaasrahastamisel asutakse läbi viima rahvusvahelist projekti eFTI4EU, mille eesmärk on arendada välja elektrooniliste veodokumentide kasutamise süsteem.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmis 14. aprillil projekti DIGINNO-Proto raames läbi viidud riigihanke „E-Veoselehe prototüübi valmistamine ja testimine“ tulemusena lepingu Leedu ettevõttega FITEK EDI, kes on rahvusvahelist tuntust pälvinud oma e-arvelduse lahendustega.
MKMi tellimusel valminud analüüsi tulemusel leiti, et elektroonilise veoselehe info vahetamise teenuse loomiseks on kõige mõistlikum teenus välja arendada avaliku sektori eestvedamisel ja teha seda nii, et tulevikus saaks seda kasutada ka kogu ülejäänud Euroopa.
Eesti logistikasüsteem on tänu oma strateegilisele asukohale, arenenud taristule ja digilahendustele üks tõhusamaid Baltimaades. Riik ühendab Põhja- ja Ida-Euroopa turge, pakkudes hästi toimivat maantee-, raudtee-, mere- ja õhutranspordi võrgustikku.