Nii oktoobris kui ka aasta esimese 10 kuu jooksul oli Eestis toodetud kaupade väljeveo languse taga peamiselt viis kaupa ja kaubagruppi: mineraalsed õlid, puittooted, teravili, mobiilsideseadmed ja kokkupandavad ehitised, mille osakaal ekspordilanguses oli üle 90%. Samas oleks Eesti päritolu kaupade eksport vähenenud ka siis, kui need ekspordi arvestusest välja jätta. Tõsi küll, siis oleks ekspordilangus olnud oluliselt tagasihoidlikum.
Seotud lood
Välisminister Margus Tsahkna toetab tugevalt Venemaale täieliku kaubandusembargo kehtestamist, kuid ilmselt lendab see soov vastu taevast, leiavad eksperdid.
Mullu detsembris süvenes statistikaameti värskete andmete põhjal Eesti päritolu kaupade ekspordi langus 10 protsendini. Eesti päritolu kaupade ekspordimaht väheneb juba alates möödunud aasta aprillist. Seda põhjustasid üldine välisnõudluse nõrgenemine ja sanktsioonid Venemaale, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Majandusaktiivsus on vähenemas ja seisame silmitsi majanduslangusega, mis toob kaasa nõudluse vähenemise. Milline väljavaade on Eesti ja maailma majandusel ning kuidas majandusolukord lähikuudel ja uuel aastal logistikasektorit mõjutama hakkab, sellest rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina Logistika aastakonverentsil.
Kuigi jooksevhindades arvestatuna kasvas Eesti eksport septembris aastatagusega võrreldes arvestatavad 14%, siis Eestis toodetud kaupade osakaal selles langes ning inflatsiooni arvestamata ehk püsihindades arvestatuna kukkus viiendiku.
Sel nädalal sai jõudis avalikkuse ette 8. aprillil 2025 toimuva Laoseis 2025 konverentsi programm, mis keskendub suures osas kogemuslugudele: kokku on laval seitse kasutajalugu nutikate tehnoloogiate ja lahenduste rakendamisest laondussektoris.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele