Õliühing: kütusehinna hüppelise tõusu põhjustas sõjapaanika

Kõrgete naftahindade tõttu rekordeid püstitavad tanklate müügihinnad on viinud Eesti mootorikütuste turu suurde langusesse, näitavad Maksu- ja Tolliameti kütusemüügi andmed. See näitab, et tarbija valulävi on juba saabnud, kuid gepoliitilised sündmused eeldavad kütuse maailmaturuhinna jätkuvat kasvu.

Maksu- ja Tolliameti kütuse müügi koondandmed näitavad, et pärast tugevat detsembrit on mootoribensiini müük jaanuaris langusse läinud. Eesti Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu hinnangul on rekordhinnad tanklates hakanud mõjutama inimeste tarbimisharjumusi.

Bensiin 95 liitri hind suuremates tanklakettides tõusis selle nädala keskel sisuliselt 1,6 euroni (1,599 eurot), mis on ajaloo kõrgeim hind Eestis. Õliühingu tegevjuht Mart Raamat tunnistas, et põhjuseid selleks on erinevaid ning lähiajal ta kütuse hinnalangust ei näe.

Lõppenud aasta tõi Eesti tanklatesse võimsa kütusemüügi rekordi – kokku tangiti Maksu- ja Tolliameti andmetel tanklates 999 miljonit liitrit vedelkütuseid. Kui mootoribensiini müük jäi tippaastatele alla, siis diislikütuse müük kasvas 2020. aasta maikuu aktsiisilangetuse toel 693 miljoni liitrini. Samuti oli nii vedelgaasi LPG kui ka surugaasi CNG müük suurem, kui varasematel aastatel.

Eesti logistikasüsteem on tänu oma strateegilisele asukohale, arenenud taristule ja digilahendustele üks tõhusamaid Baltimaades. Riik ühendab Põhja- ja Ida-Euroopa turge, pakkudes hästi toimivat maantee-, raudtee-, mere- ja õhutranspordi võrgustikku.