Eestit läbiva Hiina-Rootsi konteinerraudteeliini suurim probleem on Eesti-Vene poliitilised suhted. „Iga kord kui üritatakse Hiina kaupa läbi Eesti suunata, antakse vihje, et leppige kõrgemal tasemel poliitiliselt kokku,“ ütles ELEA peasekretär Katre Kasepõld liidu juhatuse seisukohta kommenteerides.

- Eestist läbi liiguksid konteinerid Muuga ja Paldiski sadamate kaudu. Foto: Andras Kralla
Eesti Logistikaettevõtete Assotsiatsioon ELEA peasekretär Katre Kasepõld ütles liidu juhatuse seisukohta edastades, et initsiatiiv luua uus Eestit läbiv raudteekoridor Rootsi ja Hiina vahel on igati tervitatav. „Iga Eestit läbiv kaup on meile vajalik. Inimesed saavad tööd, riik makse jne. Eesti poolset tasuvusanalüüsi ei ole veel tehtud, kuid samas on juba 2M TEUd liigutatud Hiina ja Euroopa vahel raudteed pidi läbi Valgevene. Loogiliselt võttes, kui Moskva juurest pööraks rong Eesti suunas põhja ja teenindaks Skandinaaviat Valgevene asemel meie sadamate kaudu, peaks ettevõtmises iva täiesti olemas olema,“ ütles Kasepõld ja nentis, et ka tagasi liikuvate kaupade mahud on kasvanud: Rootsi eksport Hiina oli 2020 I kvartalis 38% suurem kui 2019. aastal ja mahud kasvavad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rootsi ettevõte Greencarrier Freight Services soovib panna käima konteinerrongi regulaarliini, mille alguspunkt on Xi’an Hiinas ja sihtkohaks Hallsberg Rootsis.
„Vahepeal oli periood, kus Hiinast pakke üldse välja ei saadetud, mistõttu kõik pakid olid lihtsalt ootel. Viimaste nädalate jooksul on aga tavapärane olukord aegamisi taastumas,“ tõdes Omniva rahvusvaheliste teenuste juht Marita Mägi.
Euroopa transpordisektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega, mis on seotud rangemate regulatsioonide ja kasvava vajadusega keskkonnasõbralikkuse järele. UTA Edenred pakub lahendusi, mis aitavad autoparkidel paremini toime tulla nii digitaalse halduse kui ka kütusekulu optimeerimisega.