Konkurent plaanib Eesti Teede ostu

"Kindlasti kaalume," ütles teedeehituse ja -hooldusega tegeleva TREV-2 Grupi juht Sven Pertens Eesti Teede ostmise kohta.

Pertensi sõnul oleks Eesti Teede ost hea võimalus saada olemasolevatele lepingutele lisaks Eesti Teede käes olevad lepingud rohkemate maakondade teehoolduseks. "Aga eks me vaatame hinnale otsa ja tahaksime ettevõttest natuke rohkem teada ja siis teeme need otsused," ütles Pertens. TREV-2 ootab ära, kuni riik kuulutab välja enampakkumise.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas sai eile valitsuselt nõusoleku võõrandada avalikul enampakkumisel riigile kuuluvad 100 000 ASi Eesti Teed aktsiat. Ühe aktsia nimiväärtus on 100 eurot, on kirjas valitsuse päevakorras.

Rahandusministeeriumile saadetud ülevaates oli kirjas, et Eesti Teede müük võiks toimuda avalikul enampakkumisel ning alghinnaks soovitab ministeerium vähemalt 14 miljonit eurot, mis on võrdne ettevõtte raamatupidamisliku väärtusega ja suurem eksperdi 2018. aasta novembris hinnatud turuväärtusest.

"Iseküsimus on muidugi, kas potentsiaalsed huvilised, meie kaasa arvatud, leiame selle hinna olevat põhjendatud või mitte," tõdes Pertens. Tema sõnul võiks huvi olla nii mõnelgi turuosalisel, kuid mõni võib pidada seda liiga kalliks ning konkurentidel ei pruugi olla seda raha kohe välja käia või laenata.

Eesti Teede juht Andres Agukas ütles, et tema on olnud kogu aeg seda meelt, et seda tüüpi ettevõte peaks olema erakätes. Agukas ei osanud öelda, kas ettevõtte ostmise vastu võiks huvi tunda mõni konkurent, kuid ta tõdes, et suuremad turuosalised ei pruugi saada neid osta ning väiksemad ei oskaks selle ettevõttega midagi peale hakata.

"Eestis võib ju mõni väike konkurent tunda, et ta nüüd ostaks ära ja teeks midagi, aga juhtimiskompetents ei kannata suuri ettevõtteid juhtida. See nii lihtne tegu ei olegi," rääkis Agukas ning märkis, et Eesti Teed ei ole praegu väike ettevõtte, vaid teedeehituse ja -hoolduse turul suuruselt neljas-viies ettevõte.

Ka Pertens tõdes, et takistuseks võib saada see, kui suur osa hooldeturust satub ühe ettevõtte kätte, kui lisada Eesti Teede hooldatavad maakonnad olemasolevatele. Tema näeb aga ka sellisele olukorrale lahendusi. "Võimalusi seda olukorda lahendada, kui turuosa läheb liiga suureks, on mitu: kas siis müüa mingisugune osa sellest ettevõttest edasi kellelegi kolmandale, loobuda mingisuguses piirkonnas hoolde teostamisest jne," rääkis ta, et maailma praktikas on sellised juhtumeid ette tulnud.

Konkurentsiameti avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits ütles, et amet kontrollib ettevõtjate vahelisi koondumisi, mille osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 miljonit eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 miljonit eurot.

Uulits märkis, et ameti eesmärk koondumiste kontrollimisel on ära hoida konkurentsi oluline kahjustumine kaubaturul, sealhulgas turgu valitseva seisundi tekkimine või tugevnemine. "Konkreetse tehingu asjaolusid teadmata ei ole siiski võimalik koondumise lubatavust või keelatavust hinnata," ütles ta.

See, kui suurt turuosa protsentuaalselt peetakse koondumise järel konkurentsi jaoks ohtlikuks, sõltub Uulitsa sõnul konkreetsest turust: kui palju ja kui suured ettevõtjad veel kaubaturul tegutsevad, millised on kaubaturule sisenemise tõkked jne. "Ohumärk on kindlasti 40 protsenti," ütles ta.

Sven Pertensi hinnangul on Eesti Teede müük riigilt mõistlik otsus, sest ta ei näe ühtegi head põhjust, miks peaks riik sellise ettevõttega tegelema. "Omal ajal oli justkui taustaks see, et säilitada maanteede hooldeturul konkurents, aga praegu on sellel alal konkurents piisavalt tihe ja hinnad on niikuinii hästi madalad."

Agukase sõnul ei tooks ettevõtte erakätesse minek turule suurt muutust, kuna Eesti Teed on turul juba toimiv ettevõte ning mingit ümberjagamist sellega ei toimu. "Keegi uus tulija turule ei tule, uut ressurssi ei tooda, järelikult turule mõju ei avaldu," selgitas Agukas enda arusaama.

"Eesti Teed sõltub täpselt samamoodi riigist praegu, nagu eraettevõtted, kes sellel turul tegutsevad," märkis Agukas. Ta lisas, et kuna nad tegutsevad riigihanke turul, peaksid kõik turuosalised olema võrdselt erakätes. "Kui riigifirma osaleb riigihangetel koos eraettevõtetega, tundub see eraettevõtetele ju natuke imelik."

Agukase sõnul saab ta aru riigiettevõtte mõttest, kui ettevõte tegutseb sektoris, kus konkurentsi ei ole, sest muidu tõstaks eraettevõtte tarbija jaoks hinnad liialt kõrgele.

"Eesti Teedest saadakse võib-olla valesti aru, justkui Eesti Teed praegu riigi omanduses teeks midagi teistmoodi, kui teeks pärast eraomandis. Praegu tegutseb Eesti Teed sarnaselt, nagu teised selles sektoris tegutsevad eraettevõtted, aga lihtsalt selle aktsiad kuuluvad riigile," lisas ta.

Eesti Teede kasumi suure vähenemise kohta ütles Agukas, et teehoolduse turul hanketingimuste leevendamine aastatel 2015–2017, kui kõik osalised said turule ligi, mõjutas turgu drastiliselt: hinnad kukkusid 20–30 protsenti. "Tegelikult ega tegevuskahjumit Eesti Teedel ei ole, meil on puhaskahjum. Eelmisel aastal maksime me ka riigile hästi palju dividende ja maksime tulumaksu ka dividendide eest," selgitas ta.

"Kahjum on eelkõige tingitud sellest, et hooldeturg avati konkurentsile ja siis kadus ära ka Eesti Teede mõte, mis tal kunagi oli – hooldeturg oli suhteliselt suletud ja konkurentsi polnud, seetõttu oligi Eesti Teede ettevõtet vaja," selgitas Agukas, kelle sõnul on näiteks Nordeconi teedeehituse ja -hoolduse firma Taristoni kasumlikkus nendega võrreldav.

Ka ütles Agukas, et räägitud on Eesti Teede väärtuse vähenemisest, mis pole tema sõnul õige. "Eesti Teedel olid varasematel aastatel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga sisetehingud ja seetõttu Eesti Teedel ei olnudki väärtust. Ta oli väärtusetu ettevõte, kuna sisetehingud ei ole müüdavad."

Eesti Teede ASi võiks ministeeriumi ettepanekul maha müüa juba selle aasta teises pooles ning ettepanek on viia selle aasta esimeses pooles lõpule äriühingu restruktureerimine. Agukase sõnul on ettevõtte ümberkujundamine juba eelmisel aastal põhimõtteliselt ära tehtud. "Eesti Teedes töötas mõni aeg tagasi märgatavalt rohkem töötajaid, nüüdon neid 233. Ta ongi juba väiksemaks läinud, suuresti on need ümberkujundamised juba tehtud," ütles ta.

Agukas märkis, et ka selle peale läinud kulud kanti eelmisel aastal. "Kuna eelmine aasta oli meil vabaturule mineku aeg, siis päris palju tuli meil nendes piirkondades, kus me enam teehoolet ei tee, osa vara ära müüa, ja nendes piirkondades, kus me alustasime – Tallinna külje all –, pidime jälle osa vara juurde ostma," ütles ta ja märkis, et muutused jäid eelmisesse aastasse ning sel aastal tegelevad nad muutuste kinnistamisega.