Riik hakkab taastama Eesti lipu all seilavat laevastikku

Eelnõuga luuakse tingimused rahvusvahelistele nõuetele vastavate 500 ja suurema kogumahutavusega kaubalaevade Eesti lipu alla lisandumiseks ja selle kaudu Eesti lipu all sõitva laevastiku suurendamiseks. Eelnõuga lihtsustatakse Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse kandmist koos uue registritasu regulatsiooniga.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul tuleb Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamiseks eelkõige muuta laevandussektorile suunatud maksukeskkonda.

„Laevandusettevõtetele luuakse eraldiseisev tööjõumaksude ja ettevõtte tulumaksu erirežiim ehk tonnaažikord. Ettevõte saab seega valida, kas maksta tavapärast 20-protsendilist tulumaksu väljavõetud kasumilt või tonnaažimaksu, mida arvestatakse laeva kogumahutavuse pealt. Tegemist on laevandussektorile harjumuspärase süsteemiga, mida seni Eestis rakendatud pole.“

Esimeseks eesmärgiks on seitsme aasta jooksul tuua Eesti registrisse ja Eesti lipu alla 300 suuremat kauba- ja reisilaeva. Samuti luuakse Eesti meremeestele võimalus saada ravikindlustus haigekassaga vabatahtliku lepingu sõlmimise kaudu. „Täna see võimalus ligi 5000 välisriigilipu all sõitval Eesti meremehel puudub. Selline muudatus parandab oluliselt Eesti meremeeste sotsiaalkaitset,“ lisas Simson.

Eestil on üle 10 000 väga hea hariduse ja kogemusega meremehe, seega on laevandussektoril suur potentsiaal olla Eesti riigi majanduse üheks kasvumootoriks. Seadusemuudatuste üheks mõjuks on ka riigi maksutulude suurenemine.

„Laevad toovad Eestile tulu registritasude, tulumaksu ja tööjõumaksude laekumise kaudu, kuid see on pigem marginaalne summa võrreldes sellega, milline kasvupotentsiaal meie kaldasektoril on,“ ütles minister Simson. „Kaldasektori ettevõtted loovad suure lisandväärtusega töökohti, mis omakorda soodustavad Eesti majanduse kasvu.“

Kiire ja tõhusa teenuse pakkumiseks töötatakse välja kaasaegsed ja kliendisõbralikud merenduse infosüsteemid. Eelnõu on Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmiseks välja töötatud Veeteede Ameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi koostöös.