Jõulude eel kasvavad märgatavalt kaubanduse käibenumbrid. Positiivsel trendil on siiski ka varjatud külg – sagenevad olukorrad, kus ühest punktist teise transporditav kaup saab teel olles kahjustada või kaob sootuks, kirjutab ERGO Insurance SE kommunikatsioonijuht Annika Loigu.
- Veok kraavis Foto: Andres Haabu
Eestis on veostega seotud kahjusid hüvitatud käesoleva aasta kümne esimese kuuga 1,3 miljoni euro väärtuses. ERGO kindlustusselts on viimase nelja aasta jooksul saanud keskmiselt ühe veosega seotud kahjuteate igal tööpäeval. Viimane suurem veosekahju juhtus Harjumaal, kus põlema läks veokihaagis ning koos haagisega hävis täielikult ka koormas olnud olmeelektroonika. Kahju suuruseks on esialgu hinnatud ligi 55 000 eurot.
“Kõige suuremad veostega seotud kahjuhüvitised tulenevad liiklusõnnetustest. Samas tuleb kõige sagedamini ette olukordi, kus transportimise käigus kaup lihtsalt maha kukub ja puruneb,” ütles ERGO ärikliendi riskijuht Vadim Paltmann selgitades, et vargused ja kadumised ei olegi kõige sagedasemad.
Kallite või raskesti transporditavate kaupade ostmisel tekib tavaostjal õigustatult küsimus, kes vastutab kauba tervena punktist A punkti B jõudmise eest. “Kõige selgem on vastutaja juhul, kui inimene kauba ostukohast ise koju viib. Sellises olukorras võtab ta ka kogu riski enda kanda,” kinnitas Paltmann.
Kui tellida kaup koos kojuveoga, siis vastutab müüja kuni kauba ostjale üleandmiseni. Kohale toodud kauba seisukorda tuleks aga tähelepanelikult kontrollida üleandmise hetkel. Vastasel juhul on hiljem keeruline tõestada, et kahju võis tekkida veo käigus.
Keerulisemaks muutub olukord siis, kui ostja ostab eraldi kauba ja eraldi kojuveo. “Sellisel juhul tasub meeles pidada, et vedaja vastutab üldjuhul kuni kümme eurot kauba ühe kilogrammi kohta,” rõhutab Paltmann. Näiteks kaalult kergema, ent hinnalt kalli seadme puhul katab see vaid väga väikese osa kauba koguväärtusest.
Seotud lood
Täna võeti Riigikogus vastu autoveoseadus, mille eesmärk on luua kaasaegne ning teiste seadustega kooskõlastatud kord. Uuel aastal jõustuv seadus reguleerib autovedude korraldamist ja kehtestab nõuded autovedudega seotud inimestele ja ettevõtetele.
4. detsembril ilmunud arvamuslugu "Kes vastutab veose kinnitamise eest?" tekitas minus hämmingut, kirjutab logistika ja veonduse ekspert ning endine TTÜ õppejõud Jüri Suursoo, kes on aastaid tegelenud tarneahelate riskide ja ohutuse küsimustega (sealhulgas veoste ohutusega).
Ühel hiljutisel logistikakonverentsil said mitmed osalejad ekslikult aru, nagu vastutaks saatja veose kinnitamise eest ning et see vastutus olevat kirjas isegi võlaõigusseaduses.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.