Eesti ettevõtja veab revolutsioonilist logistikaprojekti

Kuidas Sensei SmartLogi partneriteringi sattus? 

Tehti ettepanek, mis tundus projektiidee esmatutvustuse läbilugemisel piisavalt huvitav, et plokiahelate teemast rohkem teada saada. Kohtumisel Mika Lammiga suutis ta anda ammendavad vastused kõikidele küsimustele, mis ei olnud sugugi lihtsate killast. Mida rohkem ma teemat ka omal käel uurisin, seda huvitavamana see tunduma hakkas. Peamiseks SmartLogis osalemise motiiviks ongi eelkõige uudishimu ja soov õppida. Vahetu osalemine ja uute asjade ise läbitegemine on parimaks õppimisvõimaluseks. Õppimise motiiviks omakorda on aga leida uusi võimalusi asjade uut moodi tegemiseks, et siis olla esimeste uut moodi tegijate hulgas.

Mida sa enne SmartLogi plokiahelatehnoloogiast teadsid?Mitte midagi. Olin teadlik Bitcoinist, kuid ma ei olnud kunagi süüvinud tehnoloogiasse, millel see baseerub. Seega alustasin täiesti puhtalt lehelt. Kuna toimivaid plokiahelal põhinevaid ärilahendusi on seni veel vähe ning suured võrgustikud puuduvad, tunnen praeguses ajahetkes sarnasust paarikümne aasta tagusega, mil kogu kommunikatsioon põhines telefonidel ja faksil. E-post ja internet polnud veel massilisse kasutusse jõudnud. Järgnev murrang oli aga kiire ja ulatuslik. Vaid paari aastaga oli faks unustatud ning kõik olid kolinud digitaalsesse maailma. Plokiahelatega tajun ma praegu toimuvat sama. Ainult et seekord enam mitte inimeste-, vaid masinatevahelises kommunikatsioonis. Kuna masinad vahetavad omavahel juba inimestest oluliselt suuremaid andmemahte, saab plokiahelate masskasutusse tuleku mõju olema ilmselt palju suurem interneti, e-posti ja EDI omadest. Kui plokiahelatele ja asjade internetile ka tehisintellekti kiirelt arenevad võimekused lisanduvad, jõuame ilmselt õige pea juba tööstusrevolutsiooni viiendasse lainesse.

Mis on sinu vastutusalaks SmartLogis? Milliseid välitöid sa juhid?

Minu juhitava rahvusvahelise välitööde meeskonna rolliks on olla vahelüliks testimistel osalevate ettevõtete ja meie plokiahela tarkvaraarendajate vahel. Olulisimaks töö osaks on esmakontaktide loomine ettevõtetega ja seejärel nende IT-inimeste otsekontakti viimine SmartLogi arendajatega. Osaleme vahetult testimistel ja lahendame esilekerkivaid väljakutseid kohapeal. Kuna arendajad paiknevad Soomes ja on valdavalt paiksed, oleme vajadusel nende käepikenduseks just seal kus vaja.

Milline on SmartLogi geograafiline haardeulatus?

Testime plokiahelate logistikaplatvormi kahes Euroopa transpordikoridoris. Üheks neist on Põhjamaadest Lõuna-Itaalia kaudu Maltani ulatuv Skandinaavia-Vahemere koridor. Teiseks Põhjamere äärest Soome-Vene piirini kulgev Põhjamere-Läänemere koridor, mis läbib Baltimaid ja millesse jääb ka Muuga Sadam, kus viime ellu oma esimese ja väga lokaalse pilootprojekti. SmartLogi peamiseks eesmärgiks on leida plokiahelaplatvormi abil võimalus nendes koridorides kaupade keskmise läbiminekuaja lühendamiseks vähemalt 3% võrra. Ühe saadetise puhul võib see number tunduda tagasihoidlikuna, keskmise puhul on aga summaarne võit arvestatav.

Kuidas saab plokiahel tarneaga lühendada?

Läbi infovahetuse kvaliteedi parandamise. Arusaadavalt ei saa plokiahel panna transpordivahendeid kiiremini liikuma, kuid see saab vähendada vigasid ja avada infosulge. Tänu plokiahelale on võimalik vähendada ooteaegasid ja lühendada seisakuid, mille osakaal keskmises läbiminekuajas on suurem kui seda esmapilgul arvata oskaks.

Näiteks ühe meie Rootsi testettevõtte kaubavagunite keskmiseks liikumiskiiruseks Skandinaavia-Vahemere koridoris on vaid 9 km/h. 3000 km vahemaa läbimisele kulub seega 14 päeva. Seda mitte raudteede kiirusepiirangutest, vaid erinevatest seisakutest ja ooteagadest tulenevalt. Kui tänu plokiahela kaudu toimuvale infovahetusele selle transpordiahela erinevate osapoolte planeerimissüsteemide vahel lüheneb keskmine tarneag kas või ühe päeva võrra, on see konkreetne ettevõtte hoidnud kokku 40 000 vaguni rendipäeva maksumuse aastas.

Kas plokiahel on seega rohkem aeglastele vedudele kohane?

Kaugeltki mitte. Toodud raudtee põhine näide on lihtsalt eriti ilmekas, kuna teekonnal puuduvad füüsilised takistused, kogu ulatuses on tegemist sama 1435 mm Euroopa rööpmelaiusega, kiirusepiirangud on ligi paarkümmend korda kõrgemad ning ei toimu mingeid ümberlaadimisi. Ent ometi on keskmine kiirus väga väike. Kui me aga vaatleme teise näitena kasvõi Lääne-Euroopa ja Baltikumi vahelisi osakoormate treilervedusid (LTL) ja võtame välja kõikide vedude keskmise tarneaja, saame tulemuseks samuti üllatavalt suure numbri.

Esmapilgul tundub, et millest jutt? Tarneaeg on ju stabiilselt kolm päeva. Keskmine seda paraku ei kinnita, sest mingi protsent saadetistest unustatakse mingite inforikete tõttu peale võtta ja vead avastatakse alles nädala või paari pärast. Mingi osa saadetistest läheb inforikete tõttu mõneks ajaks terminalides kaduma. Midagi saadetakse inforiketest tulenevalt valedele aadressidele ja kulub aega, enne kui vead parandada suudetakse jne.

Ka parimad infosüsteemid kipuvad vahel vigu tegema ning erinevate süsteemide vahelise infoliikluse puhul kasvab vea tekke oht eksponentsiaalselt. Seda ka EDI ühenduste puhul, mida ei jõuta alati muuta sama kiiresti, kui võivad muutuda parameetrid ühenduste otstes. SmartLog keskendub just sellistele puhkudele, kus asjad ei kulge madalast andmekvaliteedist või kehvast infoliikumisest tulenevalt kõige paremini ja kus plokiahel võiks abiks olla.

Keda sa Eesti ettevõtteist võimalike testfirmadena näeksid?

Kuna Eestit läbib vaid üks meie fookuses olevaist transpordikoridoridest, Põhjamere-Läänemere koridor, siis oleme huvitatud ja valmis koostööks kõikide ettevõtetega, kes selles koridoris kaupu liigutavad. Kas siis eksportööri-importööri, ekspedeerija või vedajana. Arvulist piirangut meil testettevõtetele seatud pole. Kõikidel huvilistel on võimalik koostöös SmartLogiga vahetu plokiahelakogemus saada. Seda täiesti tasuta, kuna projekti rahastab Euroopa Liit, kelle huvides on raiskamiste vähendamine ja efektiivsuse kasvatamine.

Sellest, kuidas USA sõjavägi on oma andmevahetust üle viimas plokiahelatele, saad inglise keeles lähemalt lugeda:

American Defense Agency Eyes Blockchain for Secure Communications Blockchain Technology is on the U.S. Military's Radar Even the US military is looking at blockchain technology—to secure nuclear weapons US DARPA Takes Blockchain for Military Use DARPA Seeks Blockchain Messaging System for Battlefield Use