Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuringud: Soome ettevõtjad tunnevad Rail Baltica vastu suurt huvi
Ürituse avasõnad ütles Euroopa Komisjoni transpordidirektoraadi investeeringute üksuse direktor Herald Ruijters, kes rõhutas, et Rail Baltica näol on tegu projektiga, millel on Euroopa Komisjoni ja Parlamendi vankumatu toetus.
„Oluline on mõista, et me kõik oleme selle teostamiseks valmis. Väga paljudel on küsimusi seoses Poolaga. Võin kinnitada, et Poola töötab ühendustebparandamise nimel ja nad panustavad sellesse palju,“ kinnitas Ruijters pressiteate vahendusel ja lisas: „Meie Euroopa Komisjonis näeme, et tegemist on väga tugeva projektiga ja oleme kindlad, et see toob kasu kogu Baltikumile. Euroopa Komisjoni näol on teil olemas väga tugev partner.“
Sakari Saarinen, Helsingi Uusimaa Piirkondlikust Nõukogust ja Erki Taube konsultatsioonifirmast Civitta tutvustasid Euroopa Komisjoni poolt rahastatud NSB CoRe projekti, mille raames uuriti ettevõtjate nägemusi intermodaalse transpordi osas. Selle jaoks küsitleti rohkem kui 200 ettevõtet Soomest, Balti riikidest, Poolast ja Saksamaalt.
Uuringud keskendusid kahele valdkonnale: takistused intermodaalsusele ning tulevikutrendid.
Saarinen tõi oma ettekandes välja, et Põhja-Lõuna ühendused (Soome kasvukoridor) ja Arktika mõõde on Soome jaoks väga olulised. „Soome on logistika mõistes justkui saar - lähimerevedudel on ja jääb olema väga oluline roll,“ kinnitas Saarinen, kelle sõnul tuntakse Soomes ka Rail Baltica vastu suurt huvi. „Rail Baltica oleks alternatiiviks kaupade ja reisijate senisele transpordile. Kindlasti jätkub ka Helsinki-Tallinn kaksiklinna arendamine, üleüldise liikuvuse parendamine aitab sellele vaid kaasa.“
Erki Taube Civittast tõi välja, et analüüsis uuriti eelkõige seda, kuidas meelitada kaubavedusid Rail Balticale ja mis võiksid olla selle peamisteks takistuseks.
“Kui vaatluse all olnud regioonis tervikuna olid ettevõtjad takistuste osas võrdlemisi positiivsed, siis Eesti seisukohalt tõid ettevõtjad välja sobiliku infrastruktuuri ja tehnika puudumise. Tulevikutrendide osas nähti suuri võimalusi Hiinast tulevale kaubale ning ohtudena toodi välja näiteks iseliikuvate veokite areng,“ sõnas Taube.
Uuringu kokkuvõtvad tulemused valmivad suve lõpus. Kogu projekti lõpptulemus valmib 2019. aastal.
Rail Baltic Business Network on 2015. aastal loodud mittetulundusühing, mille asutajaliikmed on advokaadibüroo Triniti, konsultatsiooniettevõte Civitta ja kommunikatsiooniagentuur Meta Advisory Group.
Ärivõrgustiku eesmärgiks on olla Rail Balticaga seonduva ettevõtlusteemalise keskustelu põhiliseks foorumiks ja ettevõtjate esindajaks dialoogis avaliku sektoriga. Ärivõrgustikuga oodatakse ühinema nii juhtivaid transiidi- ja logistikasektori ettevõtteid, uuest logistikaahelast muul moel puudutatud valdkondade ettevõtjaid kui ka akadeemilisi tippkeskusi ja Rail Balticast huvitatud kohalikke omavalitsusi.
Seotud lood
Reisijateveo lõppemisel Lelle-Pärnu raudteel alates 1. jaanuarist 2019 asendatakse see bussitranspordiga. 25. juulil kohtuvad Pärnu Omavalitsuste Liidu ja Pärnumaa Ühistranspordikeskuse esindajad, et hakata otsima piirkonna elanike transpordiks kõige otstarbekamaid lahendusi.
Riigikontrolör Alari Karis kirjutab oma blogis, et Riigikontrolli raporti eesmärk ei olnud sugugi kedagi Rail Balticu asjus ümber veenda, kedagi kritiseerida. "Pole seal ka ilmvõimatuid soove sendi pealt kindaks teha, kui palju raudtee ehitamine maksma läheb, ega arusaama, et Euroopa Liidult tuleks nõuda mingeid garantiisid rahastamise asjus," nendib ta.
Konsultatsioonifirmade Civitta ning Deutche Bahni tütarettevõtte DB Engineering & Consulting GmbH teostatava Muuga multimodaalse kaubaterminali analüüsi esialgsed tulemused näitavad Eesti Rail Balticu trassiosale suuremat kaubamahtu kui varasemad uuringud. Suuremat osakaalu nähakse Soome kaupadel, samuti hinnatakse kõrgelt Muuga terminali potentsiaali rahvusvahelise jaotuskeskusena, mis teenindab Skandinaavia ja Loode-Venemaa turgu.
Riigikogu konverentsisaalis peeti neljapäeval, 8. juunil arutelu Rail Balticu tasuvusuuringu üle, mille koostas Ernst&Young Baltic ja mis avaldati täismahus 3. mail 2017.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.
Enimloetud
1
Vaata täismahus videot Andres Uusoja ettekandest
2
4
Viimased uudised
Kõrgvesi on muutnud teid läbimatuks ka Pärnumaal
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata täismahus videot Andres Uusoja ettekandest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele