Maxima näitas Logistika klubile uut logistikakeskust

„Meil on logistikakeskuses tööl 300 inimest, kauplustes üle 4000 inimese. Seetõttu optimeerime protsesse nende jaoks,“ rääkis Marko Jõks logistikakeskust tutvustades. Näitena tõi ta, et kaupade transportimiseks kasutatakse väga suures mahus ratastega konteinereid. „Kindlasti ei ole see majasiseselt kõige efektiivsem lahendus. Kaotame raha ka transpordil. Kuid see on selgelt kõige efektiivsem kauplustele, kuna konteineritega on hea kaupu müügisaali jagada,“ rääkis Jõks.

Et erinevaid kaupu (väljaarvatud eritemperatuuriga kaup) saaks vedada kauplusesse ühe autoga on veoki kaubaruumis temperatuur +2 kuni +6 kraadi. „Sellega tagame, et ei ole vaja sõita eriautodega mööda kauplusi,“ ütles Jõks. Eraldi autoga läheb vaid eritemperatuuriga kaup. See tähendab, et kauplus saab logistikakeskusest iga päev 2 autot kaubaga.

Praegu tarnitakse logistikakeskusest 43% kaupluste kaubast. Augustis jõutakse Jõksi kinnitusel 90%ni. Logistikakeskusest ei hakata tarnima vaid leiba, saia ja ajakirjandust.

Tarnete planeerimiseks kasutatakse juba aastast 2010 kaupade automaattellimise süsteemi. Programm prognoosib iga kauba jaoks kaubamahu ja teeb tarne ettepaneku. Kauplusel on seepeale 3 võimalust: 1) osade kaupade puhul ei lasta kauplusel prognoositud mahtu korrigeerida; 2) kauplusel lastakse etteantud prognoosi korrigeerida; 3) kauplus saab pakutud kaubast loobuda. „Elu on näidanud, et masin suudab inimesest siiski paremini ennustada,“ nentis Jõks. Seetõttu minnakse 2017. aastal Maximas üle 100% automaattellimisele. Ainus, mida automaattellimus Jõksi ütlusel hästi prognoosida ei suuda, on ilm. Seal tekib tema sõnul reageerimisajast nihe prognoosidesse.

Energiasäästmiseks on Maxima logistikakeskusele ehitatud valge katus. „Arvame, et see annab suvel energiasäästu, kuna muidu tekiksid suured jahutuskulud,“ ütles Jõks. Tema sõnul arvutasid insenerid läbi ka päikesepaneelide paigutamise katusele, kuid leiti, et tasuvusaeg on liiga pikk. Katus suudab vähesel määral puhastada ka õhku, sest seob CO2.

Suures osas logistikakeskuses on kasutatud LED-valgustust. Vaid jahekambrites on luminofoorvalgustus. Jõksi sõnul kardeti, et LED sinna ei sobi, kuid tagantjärgi oleks võinud ka seal LED-valgustust kasutada. Kõik valgustus töötab liikumisanduritega.

Tuleviku arendustest on plaanis tarnijatele tekitada võimalus broneerida internetis endale logistikakeskuses kauba laadimisaeg. Broneeritud ajal sõidab tarnija veoauto logistikakeskuse väravasse, kus saab valvurilt kiipkaardi. Maxima logistikakeskuses on 141 laadimissilda, kuid kiipkaart avab ainult tarnijale ettenähtud laadimissilla ja lähima väikse ukse, kust siseneda lattu. Autojuht laadib kauba maha ja võib ära minna. Jõksi kinnitusel tarnitud kauba kontrolli ei toimu, kuid kokkuleppel tarnijaga, et too aktsepteerib, kui tekivad pretensioonid.

Maxima logistikakeskus on suurim tänavu tööd alustanud logistikakesksus. Samas suurusjärgus keskus valmib kolmandas kvartalis Tallinna külje all Sõjamäel ka teisel suurel kaubandusketil Coop.

Autor: Tanel Raig, logistikauudised.ee toimetaja